Swedbank: Eesti majanduskasv kiireneb, suurimate kaubanduspartnerite oma samuti

Eesti majandus pöördus tõusule küll juba aasta tagasi, kuid hoovõtt uueks kasvutsükliks on olnud aeglane. Swedbanki hinnangul kasvas SKP möödunud aastal vaid 0,6%. Inflatsiooni oodatav aeglustumine ja selle aasta alguses jõustunud tulumaksureform - maksuvaba tulu tõstmine ja selle võrdsustamine kõigil palgatasemetel - peaksid parandama majapidamiste ostujõudu ja ergutama tarbimist.

Suurem osa tulumaksumuudatustest saadavast lisatulust läheb aga mediaanpalgast kõrgemat palka teenivatele inimestele, samas kui madalama sissetuleku juures on mõju tagasihoidlik. Samuti ei lähe kogu raha tarbimisse - see investeeritakse ka kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, kasutatakse kohustuste refinantseerimiseks ning suunatakse hoiustesse.

Lisaks tulumaksureformile suurendab valitsus lähiaastatel oluliselt kaitse- ja taristuinvesteeringuid. See on küll majanduskasvule täiendav stiimul, kuid suurendab oluliselt ka eelarvepuudujääki ja võlga, mis omakorda lisab majanduse väljavaatele riske. Kuigi eratarbimine ja investeeringud moodustavad umbes kolmveerandi kogu SKP-st, vähendab nende mõju majandusele üsna suur impordisisaldus - seda eriti kaitseinvesteeringutes.

Soodsam turuintressimäär euribor jätab majapidamistele ja mittefinantsettevõtetele rohkem vahendeid tarbimiseks, investeeringuteks ja säästmiseks. Möödunud aasta 11 kuuga võtsid ettevõtted 39% rohkem laenu kui aasta tagasi ja uued eluasemelaenud suurenesid 24%. Kiire laenukasv peaks samuti investeeringuid ja majanduskasvu ergutama.

Tarbimise ja investeeringute kasvu eelduseks on kindlustunde paranemine. Kuigi majapidamiste ja ettevõtete kindlustunne on täna veel nõrgem pikaajalisest keskmisest, on see siiski paranemas. See toimub ühes majanduse kosumisega. Tulumaksumuudatused parandavad küll kindlustunnet, kuid inimesed hakkavad selle mõju märkama tõenäoliselt järk-järgult, mis hoiab vähemalt lähikuudel tarbimise tugevamat kasvu tagasi.

Kui tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse paranemine, siis kosub tasapisi ka välisnõudlus. Prognoosime Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu paranemist, mis lubab meie ekspordisektoril rohkem müüa.

Selleks, et välisnõudluse paranemisest täit kasu saada, peab Eesti ekspordisektor oma konkurentsivõimet kasvatama ja suurendama efektiivsust. Samas on väliskeskkonnas ebaselgust veel palju. Riske suurendavad USA kaubandus- ja välispoliitika, üha kasvav turukaitse maailmakaubanduses ning Hiinast ja mujalt Aasiast imporditud kaupadega kaasnev konkurents.

Eelmisel aastal toimunud majanduse aeglane kosumine tööturul veel olulisi muutusi ei toonud. Hõivatute arv vähenes küll veidi, kuid nende osakaal tööealises rahvastikus jäi suurusjärgus samaks (68,9%) ning see oli jätkuvalt Euroopa kõrgeimate hulgas. Ka töötuse määr jäi ülemöödunud aastaga võrreldes samale tasemele (7,6%). Samas reageeribki tööturg majandusaktiivsuse paranemisele mõningase viitega. Tänavune majanduskasvu kiirenemine peaks tööturu olukorda parandama. Meie prognoosi järgi luuakse töökohti juurde - hõivatute arv suureneb ja tööpuudus väheneb tänavu 6,7 ja järgmisel aastal 6,1 protsendini.

Kui möödunud aastal tõusid tarbijahinnad 4,8%, siis sel aastal peaks hinnakasv aeglustuma 2,6 ja järgmisel aastal 2,4 protsendini. Käesolevaks aastaks prognoositud suurem nõudlus võib ahvatleda erasektorit küll hindu tõstma, kuid inflatsiooni aeglustumisele on siiski rohkem tingimusi tekkimas.

Kuigi alkoholi, tubaka, mootorikütuse ja elektri aktsiisitõusud tõstavad mitmete kaupade hindu, leevendavad hinnasurvet möödunud aastal kehtestatud maksutõusude mõju väljataandumine. Lisaks aitavad inflatsiooni aeglustumisele kaasa madalamad toidutoorme- ja energiahinnad maailmaturul ning euro tugevnemine dollari suhtes. Tarbijate inflatsiooniootused on juba leevenenud ning langenud on ka jaekaubandusettevõtete osakaal, kes plaanivad hindu tõsta.

USA ja Euroopa Liidu vaheline vastasseis Gröönimaa pärast on suurendanud ebakindlust ja kaubandussõja ohtu. Selle mõju on veel ebaselge, kuid riskid on olukorra halvenemise suunas. Samas soodustavad maailmas majanduskasvu suuremad investeeringud tehisarusse, kasvavad kaitsekulutused ja jõulisem fiskaalne stiimul. Kui USA Föderaalreserv jätkab veel rahapoliitika lõdvendamist, siis Euroopa Keskpank on intressimäärade langetamise ilmselt selleks korraks lõpetanud.