Mertsina: kas Eesti suudab vastu seista robotite pealetungile?

Üldiselt arvatakse, et neljanda tööstusrevolutsiooni (kus tehnoloogia ühendab erinevates riikides, tööstusharudes ja distsipliinides füüsilised, digitaalsed ja bioloogilised keskkonnad ja objektid) kasv ei ole mitte lineaarne, vaid eksponentsiaalne ehk aja möödudes aina kiirenev.

Columbia Ülikooli professori, Xavier Sala-i-Martini hinnangul kahekordistub robotite arv maailmas iga 5 aasta järel ning jõuab järgmiseks aastaks 400 tuhandeni (15 aastat tagasi kasutati maailmas tööstuses ja teenustesektoris 69 tuhandet robotit). Muidugi võib selline hinnang olla vaid ligikaudne, kuid kindel on see, et tehnoloogia muudab tulevikus tootmisprotsesse ja tööturgu oluliselt. Muidugi eeldab see ka muudatusi ettevõtete juhtimises ja organisatsioonikultuuris.

Maailma esimese kolmandiku hulgas

Lisaks kaovad või hajuvad neljanda tööstusrevolutsiooni käigus osade majandussektorite ja tegevusalade vahelised piirid, mis avab uusi võimalusi koostööks (näiteks Google’i isejuhitavate autode arendamine). Samas annab see võimaluse uute töökohtade loomiseks, kus riik peaks igati toeks olema. Kõrgtehnoloogilised ja muud suuremate tuludega töökohad tekitavad täiendavalt uusi töökohti.

Nendel ametikohtadel, mis täiendavad uut tehnoloogiat, kasvavad palgad kiiremini. Üldjuhul aga ei suurenda tehisintellekt ja robotid madala kvalifikatsiooniga töötajate tootlikkust, mis pidurdab viimaste palgakasvu. Seega sissetulekute ebavõrdsus ilmselt suureneb.

Eraldi teema on mitmed tööjõuintensiivsed teenused, mille nõudlus suureneb koos elanikkonna vananemise, rohkema vaba aja ja elatustaseme tõusuga. Elanikkonna vananemine ja elatustaseme tõus suurendavad nõudlust kvaliteetsema tervishoiu- ja hoolekandeteenuste vastu. Tootlikkuse tõus vähendab töötundide arvu, suurendab vaba aja hulka ja koos sellega ka nõudlust vaba ajaga seotud teenustele.

Koos elatustaseme tõusuga suureneb tõenäoliselt aga nõudlus erinevate personaalteenuste vastu. Ilmselt tuleb tulevikus paljudel arvestada „oskuste portfelliga“, mitte ainult ühetaolise kvalifikatsiooniga.

Üldjuhul kulutatakse kõrgema elatustaseme ja kõrgema maksukoormusega riikides tervishoiule rohkem raha. Eestis moodustasid 2015. aastal tervishoiule tehtud kulutused 6% SKPst. See on ligikaudu sama palju kui Lätis ja Leedus, kuid oluliselt madalam kui Põhjamaades ja Saksamaal (10–11%). USAs oli vastav näitaja isegi 17%. Elanikkonna vananemine toob ka meil tõenäoliselt kaasa maksukoormuse tõusu.

Tööjõudu napib ikkagi

Kui automatiseerimine vähendab vajadust inimtöö järele, kas siis see on väljapääs Eesti tööealise elanikkonna kahanemise ja tööjõu nappuse vastu? Kahjuks mitte. Automatiseerimine vaid leevendab tööjõupuudust. Riikides, kus tööjõu, eriti kvalifitseeritud tööjõu, kättesaadavus ei ole probleem, luuakse automatiseerimise tagajärjel kadunud töökohtade asemele vähemalt osaliselt uued töökohad, mis laiendavad nende riikide väärtusahelat ja konkurentsivõimet ning suurendavad majanduse mahtu.

Seega on ka Eestisse pikemas ettevaates rohkem töökäsi ja tarbijaid vaja.