• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 12.06.17, 12:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mertsina: kas Eesti suudab vastu seista robotite pealetungile?

Üha hoogsam automatiseerimine vaid leevendab tööjõupuudust. Tekivad uued töökohad, kuid need vajavad hoopis laiema kvalifikatsiooniga töötajaid. Samas tuleb rohkem panustada ka tervishoiu ja vaba ajaga seotud teenustesse, kirjutab Swedbani peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
  • Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
  • Foto: Eiko Kink
Üldiselt arvatakse, et neljanda tööstusrevolutsiooni (kus tehnoloogia ühendab erinevates riikides, tööstusharudes ja distsipliinides füüsilised, digitaalsed ja bioloogilised keskkonnad ja objektid) kasv ei ole mitte lineaarne, vaid eksponentsiaalne ehk aja möödudes aina kiirenev.
Columbia Ülikooli professori, Xavier Sala-i-Martini hinnangul kahekordistub robotite arv maailmas iga 5 aasta järel ning jõuab järgmiseks aastaks 400 tuhandeni (15 aastat tagasi kasutati maailmas tööstuses ja teenustesektoris 69 tuhandet robotit). Muidugi võib selline hinnang olla vaid ligikaudne, kuid kindel on see, et tehnoloogia muudab tulevikus tootmisprotsesse ja tööturgu oluliselt. Muidugi eeldab see ka muudatusi ettevõtete juhtimises ja organisatsioonikultuuris.
Maailma esimese kolmandiku hulgas
Riigi konkurentsivõime ja majanduskasv sõltuvad üha rohkem sellest, milline on ettevõtete tehnoloogiline valmisolek, kui keerukad on nende tootmisprotsessid ja teenused ning kui uuendusmeelsed nad on. Muuhulgas on konkurentsivõimet tarvis parandada selleks, et paremini sobituda kiiresti muutuvatesse globaalsetesse väärtusahelatesse.
Maailma konkurentsivõime raportis paikneb Eesti innovatsioonis ja ettevõtete tootmisprotsesside keerukuse astme järgi 138 riigi hulgas vastavalt 28. ja 44. kohal. Seega oleme maailmas esimese kolmandiku hulgas.
Samas on Eesti ettevõtted digitehnoloogia integreerituses Euroopas üsna mahajäänud – alles 20. kohal (võrdluseks, Leedu on kaheksas). Kui Taanis on ligikaudu pooled ettevõtted kõrge või väga kõrge digitaliseerituse astmega, siis Eestis vaid 20%.
Mitmes riigis on see osakaal veelgi madalam, kuid vaevalt on see meile lohutuseks, veel vähem innustuseks oma olukorda parandada. Küll aga peaksime arvestama, et ettevõtetes digitehnoloogia vähene kasutamine halvendab konkurentsivõimet. Investeeringud digitehnoloogiasse ja selle laialdasem kasutamine toob küll esmalt kaasa suuremad kulud, kuid pikemas vaates aitab see parandada ettevõtete tootlikkust.
Ühest küljest võib Eesti majanduse väike maht piirata uue tehnoloogia positiivset mõju majandusele. Teisest küljest stimuleerib Eesti ekspordile orienteeritus (eksport moodustab 80% SKPst ja 70% töötleva tööstuse käibest) innovatsiooni ja uude tehnoloogiasse investeeringuid, kuna eksportiv ettevõte peab rohkem kui kodumaine tulema toime konkurentsiga.
Kuigi Eesti ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime viimase aasta jooksul välisturgudel, eriti Euroopa Liidus, paranenud, on veel vara hinnata, kui püsiv see võib olla. Paraku on riikidevahelises konkurentsis raske üle oma varju hüpata – ettevõtete konkurentsivõime on tugevalt seotud tulutasemetega ning sõltub sellest, kui suuri investeeringuid selle parandamiseks ettevõtted ja riik teha suudavad.
Automatiseerimine asendab üha rohkem inimeste tehtavaid töid
Uus tehnoloogia ja automatiseerimine suurendavad tootlikkust ning asendavad üha rohkem praegu inimeste poolt tehtavaid töid. Kui arvutite kasutamine on kaotanud rohkem kvalifitseeritud rutiinsemad tööülesanded, siis robotid asendavad mitmed inimeste kogemusi ja otsustusvõimet nõudvad ametikohad.
Lisaks kaovad või hajuvad neljanda tööstusrevolutsiooni käigus osade majandussektorite ja tegevusalade vahelised piirid, mis avab uusi võimalusi koostööks (näiteks Google’i isejuhitavate autode arendamine). Samas annab see võimaluse uute töökohtade loomiseks, kus riik peaks igati toeks olema. Kõrgtehnoloogilised ja muud suuremate tuludega töökohad tekitavad täiendavalt uusi töökohti.
Nendel ametikohtadel, mis täiendavad uut tehnoloogiat, kasvavad palgad kiiremini. Üldjuhul aga ei suurenda tehisintellekt ja robotid madala kvalifikatsiooniga töötajate tootlikkust, mis pidurdab viimaste palgakasvu. Seega sissetulekute ebavõrdsus ilmselt suureneb.
Eraldi teema on mitmed tööjõuintensiivsed teenused, mille nõudlus suureneb koos elanikkonna vananemise, rohkema vaba aja ja elatustaseme tõusuga. Elanikkonna vananemine ja elatustaseme tõus suurendavad nõudlust kvaliteetsema tervishoiu- ja hoolekandeteenuste vastu. Tootlikkuse tõus vähendab töötundide arvu, suurendab vaba aja hulka ja koos sellega ka nõudlust vaba ajaga seotud teenustele.
Koos elatustaseme tõusuga suureneb tõenäoliselt aga nõudlus erinevate personaalteenuste vastu. Ilmselt tuleb tulevikus paljudel arvestada „oskuste portfelliga“, mitte ainult ühetaolise kvalifikatsiooniga.
Üldjuhul kulutatakse kõrgema elatustaseme ja kõrgema maksukoormusega riikides tervishoiule rohkem raha. Eestis moodustasid 2015. aastal tervishoiule tehtud kulutused 6% SKPst. See on ligikaudu sama palju kui Lätis ja Leedus, kuid oluliselt madalam kui Põhjamaades ja Saksamaal (10–11%). USAs oli vastav näitaja isegi 17%. Elanikkonna vananemine toob ka meil tõenäoliselt kaasa maksukoormuse tõusu.
Tööjõudu napib ikkagi
Kui automatiseerimine vähendab vajadust inimtöö järele, kas siis see on väljapääs Eesti tööealise elanikkonna kahanemise ja tööjõu nappuse vastu? Kahjuks mitte. Automatiseerimine vaid leevendab tööjõupuudust. Riikides, kus tööjõu, eriti kvalifitseeritud tööjõu, kättesaadavus ei ole probleem, luuakse automatiseerimise tagajärjel kadunud töökohtade asemele vähemalt osaliselt uued töökohad, mis laiendavad nende riikide väärtusahelat ja konkurentsivõimet ning suurendavad majanduse mahtu.
Seega on ka Eestisse pikemas ettevaates rohkem töökäsi ja tarbijaid vaja.

Seotud lood

Uudised
  • 23.05.17, 17:38
Tulevik on andme-Eesti päralt
Eestis on negatiivse kuvandi saanud termin Exceli-põhine juhtimine. Tegelikkuses ei ole andmepõhises juhtimises midagi halba, see ongi tulevik. Andmepõhine juhtimine peab aga tuginema võimalikult suurele andmekogumile, leiab ettevõtja Madis Lämmergas.
Uudised
  • 31.05.17, 09:20
Tulevikupangandus – juturobotid ja pank külmkapis?
Pangandus muutub tehnoloogia ja interneti kättesaadavuse ning arenemise tõttu oluliselt mugavamaks ja isiklikumaks, kirjutab Swedbanki digitaalsete teenuste juht Agnes Oidsalu.
Uudised
  • 18.05.17, 12:00
Suurandmete küllus ei võta ära vajadust hea teooria ja mudeli järele
Murrangulise innovatsiooni teooriaga maailmakuulsaks saanud Clayton Christensen esitleb oma viimases raamatus „töö, mis peab saama tehtud” teooriat. Selle järgi on peamine küsimus, mille ettevõte peaks toote või teenuse kohta esitama: millist tööd klient selle tegema „palkab”? Sellele küsimusele vastamiseks ei piisa suurandmetest korrelatsioonide otsimisest.
Uudised
  • 04.04.17, 11:15
Strateegilised otsused emotsioonivabalt
Tieto on maailma esimene börsiettevõte, mille juhatuse liikmeks on tehisintellekt. Tieto äriarendusjuht Heiti Mering rääkis Pärnu Finantskonverentsil roboti ülesannetest nende juhtkonnas ja tulevikusuundumustest.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.04.25, 17:10
Storent on uueks kasvufaasiks valmis
Läti juhtiv ehitusseadmete rendiettevõte Storent viib läbi uut võlakirjaemissiooni, et jätkata oma positsiooni tugevdamist Baltikumis ja Põhja-Euroopas. Ettevõte otsib pidevalt uusi kasvuvõimalusi, investeerib oma varadesse ning uurib strateegiliselt olulisi omandamisvõimalusi. Praegu analüüsib Storent hoolikalt võimalikku omandamist Texases, USA-s, mis võiks veelgi kiirendada ettevõtte rahvusvahelist laienemist.

Hetkel kuum

Vaata Pärnu Finantskonverents 2025 PILDIGALERIID! Esimene päev
Uudised
  • 14.04.25, 07:15
Vaata Pärnu Finantskonverents 2025 PILDIGALERIID! Esimene päev
Järgmine finantskonverents toimub 23.-24. aprillil 2026. Saame jälle kokku!
Pidu! Pärnu Finantskonverents 2025 õhtusöögi ja peo PILDIGALERII
Uudised
  • 15.04.25, 13:02
Pidu! Pärnu Finantskonverents 2025 õhtusöögi ja peo PILDIGALERII
Järgmine finantskonverents toimub 23.-24. aprillil 2026. Broneeri kuupäevad
Uudista Pärnu Finantskonverents 2025 PILDIGALERIID! Teine päev
Uudised
  • 15.04.25, 07:15
Uudista Pärnu Finantskonverents 2025 PILDIGALERIID! Teine päev
Järgmine finantskonverents toimub 23.-24. aprillil 2026. Ootame teid!
Michail Leontjev
Uudised
  • 16.04.25, 12:28
Finora Pank saab uue finantsjuhi, Kristi Hõrrak jätkab finantsdirektorina
Finantsjuhte leidub kõige enam Tallinnas ja Harjumaal, aga ka Lääne- ja Idu-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal on neid piisavalt palju, et statistikaamet saaks avaldada ka maakonnapõhised andmed.
Uudised
  • 09.04.25, 09:28
PALGARAPORT | Finantsjuhtide mediaanpalk tegi suure hüppe
Gerlyn Tiigemäe tänavusel Pärnu Finantskonverentsil
Arvamused
  • 15.04.25, 13:51
Gerlyn Tiigemäe: tehisintellekti tõhus kasutamine algab teadlikkusest, mitte tehnoloogiast
Swedbanki korporatiivpanganduse osakonna juhataja Mihkel Utt
Kasulik
  • 15.04.25, 13:35
Kuidas küberkurjategijad firmadelt raha röövivad ja 8 vastutegevust
2025. aasta esimeste kuudega on juba raporteeritud sama palju ettevõtete vastu toime pandud küberpettusi kui 2024. aastal kokku .
Storent on uueks kasvufaasiks valmis
  • ST
Sisuturundus
  • 08.04.25, 17:10
Storent on uueks kasvufaasiks valmis

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele