4. aprill 2017

Strateegilised otsused emotsioonivabalt

Tieto äriarendusjuht Heiti Mering Pärnu Finantskonverentsil.
Autor: Urmas Kamdron

Tieto on maailma esimene börsiettevõte, mille juhatuse liikmeks on tehisintellekt. Tieto äriarendusjuht Heiti Mering rääkis Pärnu Finantskonverentsil roboti ülesannetest nende juhtkonnas ja tulevikusuundumustest.

Tehisintellekt töötab vahetpidamata

Mering annab kohe algul teada, et Tieto robot Alicia T on juhatuse liikmena üks mitmest ehk tal ei ole voli otsustada inimeste üle iseseisvalt, aga annab suure toe juhatuse otsuste vettpidavusele või õigsusele. Tema ülesanne on abistada juhtkonda otsuste tegemisel.

„Andmehulk kasvab üsna hoomamatult. Trend näitab, et täna oleme suurandmetega kimpus ehk me ei oska nendega midagi peale hakata, mõtleme, milliseid küsimusi küsida. Segadus järjest kasvab ja selleks on vaja lahendusi,“ selgitab Mering. „Kindlasti ei saa seda hüpet teha nii, et täna pole mul midagi ja homme on mul kõik. Selleks, et kuhugi jõuda, on vaja teatuid sammud läbi teha, alustades andmete kogumisest ja nende andmetega reaalajas toimetamisest. Siis tuleb mõelda mustrite peale ja sellele, milliseid ennetavaid tegevusi on võimalik sisse tuua, ning alles siis laiendada seda teistele valdkondadele ja lasta robotitel välja pakkuda otsuseid, mis oleksid ilma igasuguste tunneteta. Aga lõpliku otsuse, kas see on õige või mitte, teete ikkagi teie.“

Mering toob tehisintellekti suurima eelisena välja piiramatu tööaja, sest robot suudab oma ülesannet täita 24/7: ta ei vaja lõunapause, ei käi suitsetamas, teeb tööd vahetpidamata ja annab infot sel ajal, kui seda vajatakse. Ta on ka täpne ja kohusetundlik. Peale selle on tehisintellekt mobiilne, ta võib olla ükskõik kus: teie telefonis, teiega alati kaasas, ta ei võta ruumi, talle ei ole vaja lennukipileteid osta.

Tähtsaim on aga muidugi andmeanalüüs. „Tehisintellekt suudab hakkama saada andmete süvaanalüüsiga ehk andmete hulk, mille ta suudab läbi töötada, on märkimisväärselt suurem, kui iga juhatuse liige suudaks oma peas läbi analüüsida,“ toob Mering tehisintellekti suure eelisena välja. 

Suurima puudusena toob Mering välja selle, et täna on see tehnoloogia veel vähestele kättesaadav, sest selle arendustöö on väga kallis. Ka Tieto jaoks on see alles arendusjärgus, uurivad, kus võiks seda veel kasutada. „Nagu iga lapsega, on ka robotiga nii, et alguses ei tea ta mitte midagi. Alles siis, kui ta saab andmetele juurdepääsu ja te hakkate teda õpetama, hakkab ta teile mingeid tulemusi andma. Ja loomulikult on üpris kulukas pidada sellist treenerite meeskonda puhtalt sellepärast, et seda üht robotit ülal pidada,“ kirjeldab Mering.

Tieto teeb seda aga selleks, et läbi oma kogemuste jõuda teenusteni, mida suudaksid pakkuda ka oma klientidele.

Esimene ülesanne oli Alicia T-l tegeleda meediauuringutega: uurida Tieto mainet erinevatel turgudel ehk otsida infot sotsiaal- ja trükimeediast ning olla sellega abiks strateegiliste otsuste tegemisel, mis võiksid mõjutada Tieto aktsia hinda. 

Järgmine valdkond, kus teda on püütud rakendada, on tervishoid. „See on valdkond, kus suuri andmeid on tohutult palju. Näiteks erinevate tervisehädade diagnoosimisel tekkivad andmed. Mis juhtub aga arstidega, kui nad satuvad tööle maapiirkonda, kus on vähe patsiente? Nende kvalifikatsioon paratamatult taandub, sest kõik ei ole enam meeles. Patsiendile diagnoosi panemiseks on vaja tohutut hulka infot, et diagnoos oleks õige. Oleme kasutanud seda robotit, et aidata arstidel õigemaid ja paremaid diagnoose määrata. Tulemused on päris märkimisväärsed: saame rääkida kohati üle 50%lisest diagnoosi täpsuse paranemisest. Ei parane mitte ainult diagnoosi, vaid ka ravi kvaliteet,“ toob Mering välja roboti suure kasutamisvõimaluse.

Kolmandana toob Mering välja roboti kasutamise juhtimises: „Kuna Tieto on piisavalt suur ettevõte, siis numbrilisi andmeid erinevate projektide kaudu tekib piisavalt palju, et nende analüüs anda roboti kätte, et see siis soovitaks teatud turgudel ja projektidel kindlaid otsuseid vastu võtta. Täna on need aga soovituslikud, lõpliku otsuse teevad ikka inimesed.“ 

Mis saab edasi

Mering rääkis, et ühest küljest jääb meil inimesi ja töökäsi vähemaks, teiselt poolt tuleb jällegi juurde. „Ma usun, et tööjõuvajadus ei vähene, vaid ta pigem muutub. Kuna robot aitab luua päris suurt väärtust, siis tõenäoliselt tuleb ruttu päevakorda robotite maksustamine. Kindlasti on siin terve hulk juriidilisi probleeme, kaasa arvatud see sama andmekaitseseadus, mis tulemas on. Küsimus on, kas robot peaks juurde pääsema kogu sellele infole.“

Kindlasti on vaja ka suhtumist muuta. Täna tundub paljude jaoks robotite kaasamine väga kauge probleem ja tihti ei hoomatagi, millist väärtust ta võiks anda või kus teda üles rakendada. Kastist välja mõtlemine peaks Meringi sõnul aitama ka suhtumist muuta. „Sest tulevik on täna käes, see ei ole enam homne päev. Teatud võimalused võivad olla täna pisut ebamugavad, aga usun, et üsna märkamatult jõuab kätte aeg, kus robotid on näiteks ühistranspordis, bussides ja teie igapäevaelus nii, et te seda ei märkagi.“

Järgmine kokkupuude tehisintellektiga võib tavainimesel olla näiteks telefonioperaatori või ükskõik millise müügimehe näol. Meringi sõnul võiks tööstusettevõtete poolt pakkumiste väljasaatmine olla vabalt robotite ülesanne. Robotid võiksid ettevõtetele otsida kliente üle maailma, sest paljud andmed on vabalt kättesaadavad. Ühele inimesele oleks seda päris palju, aga see on just selline asi, millega tehisintellekt märgatavalt paremini ja väiksema ajakuluga hakkama saaks.

Autor: Bret Metsküla, Finantsuudised.ee

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Daisy PelloFinantsuudised.ee juhtTel: 6670405
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077