Tulevikupangandus – juturobotid ja pank külmkapis?

Internetipanka oleme kasutanud pea kõik ja ka mobiilipank on jõudnud massidesse, ent millised tehnoloogiad kujundavad pangandust viie aasta pärast?

Uusi võimalusi avab asjade internet

Asjade internet tähendab, et igapäevaselt kasutatavad seadmed ühendatakse sensoritega, mis koguvad ja jagavad andmeid inimeste, rakenduste ja teiste seadmetega. Sellised külmkapid, telerid, autod, telefonid, mikrolaineahjud, valgustid jne moodustavad võrgustiku, mis aitavad muuta igapäevaelu mugavamaks, analüüsida paremini ümbritsevat keskkonda ja teha erinevaid otsuseid.

Juturobotid (inglise keeles chatbots) ja virtuaalsed abilised on programmid, mis suhtlevad inimestega ja nõustavad kasutajat teksti või hääle abil.

Sellised robotid hakkavad pikemas perspektiivis tegema paljusid asju, mida täna teevad klienditeenindajad, sest suudavad anda küsimustele kiireid ja pädevaid vastuseid ööpäevaringselt.

Virtuaalseid assistente kasutatakse mitmetes pankades juba täna, ent need on esialgu veel üpris lihtsakoelised. Lähiaastatel on ette näha juturobotite kiiret arengut, mis tähendab, et lisaks lihtsatele küsimustele vastamisele suudavad nad hakata ka erinevates valdkondades sisukamat nõu andma.

Ehkki juturobotid loovad nii klientide kui ka panga jaoks paindlikkust ning võimaldavad säästa aega ja ehk ka raha, võivad nad keerukamates olukordades või ebaharilikumate tehingute korral anda ebasobivat nõu.

Sellepärast jääb osa keerukamatest ja isiklikumaid eripärasid sisaldavatest pangatoimingutest ikka inimestest nõustajate pärusmaaks, ent lihtsamaid pangaasju aitavad tulevikus tõenäoliselt toimetada nutikad robotid. Nii näeme ilmselt juba lähemal ajal juturobotite ja inimestest kliendinõustajate sujuvat ühistööd.

Lihtsam isiku tuvastamine toob rohkem inimesi mobiilipanka

Pangad hoiavad uutel põnevatel tehnoloogiatel pilku peal, ent lähiaastatel on kõigi suurte pankade põhifookuses siiski kiiresti kasutajate arvu kasvatavad mobiilipangad.

Et mobiilipank saaks klientide igapäevaseks harjumuseks, peavad pangad keskenduma kahele teemale – kasutusmugavusele ja turvalisusele.

Pangad näevad kõvasti vaeva kasutusmugavusega – mida vähem liigutusi inimene peab tegema, et soovitud eesmärki täita, seda parem. Mida lihtsamini ja loogilisemalt leiab kasutaja üles soovitava teenuse, seda tõenäolisemalt soovib ta rakendust uuesti kasutada. 

Mis turvalisust puudutab, siis võrdselt olulised on nii mobiilipanga enda kui ka selles toimetamiseks vajaliku elektroonilise isikutuvastusvahendi turvalisus.

Kaasaegsete ja turvaliste elektrooniliste isikutuvastusvahendite osas on Eesti kindlasti uhkelt esirinnas. Inimestele meeldib mobiili vahendusel asju ajada, seega on ainult rõõmustav, et Eestis on valida koguni kahe mugava ja turvalise mobiilse isiku tuvastamise vahendi – mobiil-ID ja Smart-ID – vahel. Mõlemat lahendust saab lisaks mobiilipankadele kasutada ka mitmete muude teenuste tarbimisel ja riigiga asjaajamisel.

Lähematel aastatel näeme kindlasti mobiilipanganduse tormilist arengut ja aina enam inimesi avastab enda jaoks mobiili vahendusel pangaasjade ajamise lihtsuse. Samal ajal hakkavad meie teisedki tarbeesemed osalema meie elu ja rahaga seotud otsuste lihtsamaks muutmisel.

Siiski ei hakka me elama lõpuni automatiseeritud robotpankade maailmas – keerulisemat ja igaühe vajadustele kõige täpsemini vastavat finantsnõu annavad nii täna kui ka tulevikus ikka inimesed.

Autor: Agnes Oidsalu