Krüptovarad – mull või tulevik?

Plokiahela tehnoloogia võibki tõenäoliselt kaasa tuua arenguhüppe ning erinevate vahemeeste rolli kadumise finantssektoris ja mitmes teiseski valdkonnas. Kuid see ei tähenda veel, et näiteks plokiahelal põhineval bitcoin’il peaks olema arveldusühiku või iseseisva varana suur väärtus. Bitcoin’i ja tema analoogidesse investeerijad ilmselt ei proovigi hinnata, kui palju nende soetatud vara õigustatult väärt võiks olla. Pigem lähtutakse investeerimisel lootusest, et küll leidub hiljem keegi, kes on nõus sama asja veelgi kallimalt ära ostma. Tavapäraseid investeeringu hindamise meetodeid kasutades on ühtmoodi raske põhjendada sellise virtuaalse žetooni (ingl token või coin) väärtusena 100, 1000 või 10 000 dollarit.

Bitcoin ei ole raha

Niinimetatud krüptovaluutade puhul on tähtis mõista, et need ei suuda täita vähemalt kahte klassikalisele rahale vajalikku omadust – väga hüplik ja kontrollimatu hind ei lase neil toimida ei stabiilse väärtuse hoidjana (ingl store of value) ega tõhusa maksevahendina (means of payment). Seetõttu on eksitav kutsuda bitcoin’i ja selle analooge krüptorahaks. Pigem võiks kasutada terminit „krüptožetoon“ või „krüptovara“.

Aktsiate asemel virtuaalsed žetoonid

Plokiahela tehnoloogiaga on seotud ka uudne investoritelt raha küsimise vorm ICO (ingl initial coin offering) ehk uute virtuaalsete žetoonide müük, mida eelmisel aastal tehti kokku 3,7 miljardi dollari väärtuses. Seejuures ulatusid suuremad projektid mahult sadadesse miljonitesse dollaritesse ning leidus ka ICOsid, millesse julgesid raha paigutada mainekad investeerimisfondid. Palju rohkem on aga ICOsid, mis tavapäraseid kanaleid kasutades kindlasti investoreid leidnud ei oleks. Hea kohaliku näitena võib viidata Eesti osaühingule, kes oma virtuaalseid žetoone müües lubas sõltuvalt investorite huvist asutada kas makseasutuse, panga või midagi muud. Tüüpilistelt investoritelt lihtsalt sellise mõtte eest ilmselt kuigi palju raha ei saaks, Polybius Foundation OÜ kodulehe andmeil on aga nende projekti investeeritud juba üle 30 miljoni dollari. Traditsioonilisemate äridega harjunutele võib tunduda tavatu ka see, et oma projekti tutvustuses lubas Polybius ettevõttele kapitali pakkunud investorite vahel tulevikus jagada vaid 20% kasumist. See aga ei tundu olevat ületamatuks takistuseks investoritele, kes saavad vanamoodsa aktsia asemel virtuaalse žetooni omanikuks.

Plokiahela tehnoloogia populaarsusega seotud kurioosumite hulka kuulub Nasdaqi börsil noteeritud joogitootja Long Island Ice Tea juhtum. Ettevõtte aktsia hind hüppas 500% pärast seda, kui firma teatas börsile soovist keskenduda karastusjookide tootmise asemel hoopis plokiahela tehnoloogiale ja vastavalt muuta ka firma nime. Nüüdsest on tegemist ettevõttega Long Blockchain. Selliseid uudiseid lugedes meenuvad kurikuulsad sõnad „this time is different“, mida mõne vara hinnale põhjendusena kuuldes soovitatakse investoritel tavaliselt oma investeeringud müüa ja turult lahkuda.

Seni on ICO-de näol tegemist nähtusega, mille tulemusel kaotab tõenäoliselt palju heausklikke entusiaste suure hulga raha. See omakorda võib tekitada ühiskonnas ootuse, et seni sisuliselt kontrollimatult turustatud virtuaalsete žetoonide pakkujatele laiendataks vähemalt osa traditsioonilistele väärtpaberiemissioonidele kehtivatest reeglitest või et sellist tegevust veel rangemalt piirataks. Selle suunas ongi juba samme astutud. Nii näiteks on teiste hulgas USA väärtpaberijärelevalve selgitanud, et teatud tingimustele vastavaid ICO-sid tuleks käsitada väärtpaberiemissioonina. Sarnaselt on ICO-sid vaadelnud ka Eesti Finantsinspektsioon, samas kui näiteks Hiina ja Lõuna-Korea on otsustanud ICO-d üldse keelata.

Tulenevalt valdkonna uudsusest on segadust palju ja investoreid meelitatakse innovatsioonist rääkides ka väga kahtlastesse projektidesse. Kuid see maailm on saamas tasapisi täiskasvanumaks. Positsioneerides Eestit kui atraktiivset riiki ICO-de registreerimiseks, tasub seetõttu olla väga valiv selles osas, milliseid virtuaalärisid me toetada soovime. Liiga hoogsalt tegutsedes ja end varakult ICO-sid propageeriva ja toetava õigusruumina positsioneerides võib kergesti juhtuda, et teeme Eesti edumeelsele e-riigi kuvandile rohkem kahju kui kasu.

Autor: Madis Müller, Eesti Panga asepresident