Kui ideeliselt tähistab kestlikkusedirektiiv (CSRD) olulist võitu kõigile, kes peavad oluliseks äri ühiskondliku ja keskkonnamõju mõistmist, siis tegelikus elus on kestlikkusearuandlus osutumas keeruliseks, ebapraktiliseks, aeganõudvaks ning kohati nõustajate poolt pahatahtlikult ära kasutatavaks. Nõnda iseloomustab olukorda ELi kestlikkusaruandluse rakendamisel rahvusvahelisi ettevõtteid kestlikkuse küsimustes nõustav Londoni konsultatsioonifirma SB+CO.

- Foto: aledasartes/FreeImages
„Meie klientide ja teiste praktiseerijate ahastuse, üllatuse ja pettumushüüded saabusid kiiresti ja neid oli palju – ajendiks topeltolulisuse hindamiste läbiviimine või püüe mõista lünki oma praegustes andmekogumisprotsessides,“ selgitab SB+CO, miks nad otsustasid koondada rohkem kui 30 suurettevõtte jätkusuutlikkuse juhti tagasiside arutelupaberiks pealkirjaga „CSRD SOS: An urgent call to action from CSOs and practitioners“.
SB+CO toob välja praeguse kestlikkusearuandluse seitse suurt puudust:
1. „Suure paugu“ moodi rakendamine
CSRD mastaap on osutunud ettevõtetele väga raskeks nii sellele kuluva ressursi ja aja kui ka vajalike teadmiste poolest, eriti juba 2025. aastal aruande esitama pidavate väiksemate ettevõtete jaoks. Teemade, mille kohta pole piisavalt teada, mahukas reguleerimine on ohtlik.
„Nad saaksid parema aruandluse, kui oleksid keskendunud esialgu neile teemadele, mis on välja kujunenumad. Nüüd saavad nad parimal juhul keskpärasuse kõigis teemades,“ kommenteeris üks ESG praktik CSRD autorite püüdlusi. Teine pahandas: „ELi kõrged ametnikud rääkisid, et tahavad vähendada aruandluskoormust 25% võrra – samal ajal kui CSRD-d vormistati.“
SB+CO nõustajad nendivad, et CSRD on tõesti täielikus vastuolus Euroopa Komisjoni pideva jutuga sellest, kuidas nad on pühendunud ettevõtete aruandluskoormuse vähendamisele. Seda enam, et CSRD on vaid üks osa tervest hulgast ELi rohepöörde raames kehtestatavatest nõuetest.
2. Kestlikkusdirektiivi alternatiivkulu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.