Autor: Villu Zirnask • 22. august 2024

Kestlikkusaruandluse seitse puudust. „Tegelikud võitjad on suured õigusbürood ja auditifirmad“

Kui ideeliselt tähistab kestlikkusedirektiiv (CSRD) olulist võitu kõigile, kes peavad oluliseks äri ühiskondliku ja keskkonnamõju mõistmist, siis tegelikus elus on kestlikkusearuandlus osutumas keeruliseks, ebapraktiliseks, aeganõudvaks ning kohati nõustajate poolt pahatahtlikult ära kasutatavaks. Nõnda iseloomustab olukorda ELi kestlikkusaruandluse rakendamisel rahvusvahelisi ettevõtteid kestlikkuse küsimustes nõustav Londoni konsultatsioonifirma SB+CO.
Foto: aledasartes/FreeImages

„Meie klientide ja teiste praktiseerijate ahastuse, üllatuse ja pettumushüüded saabusid kiiresti ja neid oli palju – ajendiks topeltolulisuse hindamiste läbiviimine või püüe mõista lünki oma praegustes andmekogumisprotsessides,“ selgitab SB+CO, miks nad otsustasid koondada rohkem kui 30 suurettevõtte jätkusuutlikkuse juhti tagasiside arutelupaberiks pealkirjaga „CSRD SOS: An urgent call to action from CSOs and practitioners“.

SB+CO toob välja praeguse kestlikkusearuandluse seitse suurt puudust:

1. „Suure paugu“ moodi rakendamine

CSRD mastaap on osutunud ettevõtetele väga raskeks nii sellele kuluva ressursi ja aja kui ka vajalike teadmiste poolest, eriti juba 2025. aastal aruande esitama pidavate väiksemate ettevõtete jaoks. Teemade, mille kohta pole piisavalt teada, mahukas reguleerimine on ohtlik.

„Nad saaksid parema aruandluse, kui oleksid keskendunud esialgu neile teemadele, mis on välja kujunenumad. Nüüd saavad nad parimal juhul keskpärasuse kõigis teemades,“ kommenteeris üks ESG praktik CSRD autorite püüdlusi. Teine pahandas: „ELi kõrged ametnikud rääkisid, et tahavad vähendada aruandluskoormust 25% võrra – samal ajal kui CSRD-d vormistati.“

SB+CO nõustajad nendivad, et CSRD on tõesti täielikus vastuolus Euroopa Komisjoni pideva jutuga sellest, kuidas nad on pühendunud ettevõtete aruandluskoormuse vähendamisele. Seda enam, et CSRD on vaid üks osa tervest hulgast ELi rohepöörde raames kehtestatavatest nõuetest.

2. Kestlikkusdirektiivi alternatiivkulu

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077