Autor: Villu Zirnask • 22. august 2024

„Meie klientide ja teiste praktiseerijate ahastuse, üllatuse ja pettumushüüded saabusid kiiresti ja neid oli palju – ajendiks topeltolulisuse hindamiste läbiviimine või püüe mõista lünki oma praegustes andmekogumisprotsessides,“ selgitab SB+CO, miks nad otsustasid koondada rohkem kui 30 suurettevõtte jätkusuutlikkuse juhti tagasiside arutelupaberiks pealkirjaga „CSRD SOS: An urgent call to action from CSOs and practitioners“.

SB+CO toob välja praeguse kestlikkusearuandluse seitse suurt puudust:

1. „Suure paugu“ moodi rakendamine

CSRD mastaap on osutunud ettevõtetele väga raskeks nii sellele kuluva ressursi ja aja kui ka vajalike teadmiste poolest, eriti juba 2025. aastal aruande esitama pidavate väiksemate ettevõtete jaoks. Teemade, mille kohta pole piisavalt teada, mahukas reguleerimine on ohtlik.

„Nad saaksid parema aruandluse, kui oleksid keskendunud esialgu neile teemadele, mis on välja kujunenumad. Nüüd saavad nad parimal juhul keskpärasuse kõigis teemades,“ kommenteeris üks ESG praktik CSRD autorite püüdlusi. Teine pahandas: „ELi kõrged ametnikud rääkisid, et tahavad vähendada aruandluskoormust 25% võrra – samal ajal kui CSRD-d vormistati.“

SB+CO nõustajad nendivad, et CSRD on tõesti täielikus vastuolus Euroopa Komisjoni pideva jutuga sellest, kuidas nad on pühendunud ettevõtete aruandluskoormuse vähendamisele. Seda enam, et CSRD on vaid üks osa tervest hulgast ELi rohepöörde raames kehtestatavatest nõuetest.

2. Kestlikkusdirektiivi alternatiivkulu