• OMX Baltic−0,15%293,32
  • OMX Riga−0,67%909,9
  • OMX Tallinn−0,01%1 961,14
  • OMX Vilnius−0,24%1 230,92
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,35%9 240,57
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,38
  • OMX Baltic−0,15%293,32
  • OMX Riga−0,67%909,9
  • OMX Tallinn−0,01%1 961,14
  • OMX Vilnius−0,24%1 230,92
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,35%9 240,57
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,38
  • 07.01.25, 09:40

Eamets: 2024. aasta inflatsioon oli esialgsetel andmetel 4,1%, sarnast on oodata ka tänavu

Täna avaldatud statistikaameti tarbijahinnaindeksi kiirhinnang näitas, et detsembris kasvasid hinnad aasta võrdluses 4,08%.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets
  • Bigbanki peaökonomist Raul Eamets
Aasta hinnatõusu võibki vaadata kui detsembri hinnatõus võrreldes eelmise aasta detsembriga või siis jaanuari võrreldes jaanuariga. Seda on natuke rohkem kui oli Eesti Panga prognoosis välja pakutud 3,6%.
4-protsendiline hinnakasv on põhjustatud nii käibemaksu tõusust kui ka varasema aasta elukalliduse tõusust, mis tõi kaasa nominaalse palgatõusu suurusjärgus 8%.
Sellel aastal on oodata sarnaseid arenguid, sest käibemaks tõuseb ning lisanduvad veel ka aktsiiside tõusud. Kuna tööturu seisund on jätkuvalt suhteliselt hea, siis jätkub ka palgatõus suurusjärgus 6-7%. Seega on ka oodatud hinnakasv suurusjärgus 4-4,5%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Analüüsid
  • 07.01.25, 09:33
Uusküla: Läti, Leedu ja Soome hinnatõusud jäävad meie omale selgelt alla. Väga halb
Detsembris kasvasid hinnad võrreldes novembriga 0,3 protsenti. Võttes välja tavapärased aastasiseseid kõikumised, siis oli kuine hinnatõus 0,4 protsenti.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele