Investeerimisstrateeg: turgude jõuline taastumine on hämmastav, tollisõja majanduskahjud ei jää tulemata

Aprill läheb ajalukku. Möödunud kuu tegid erakordseks turgude järsud liikumised mõlemas suunas. Pärast seda, kui Trump oli kuulutanud välja kõrged imporditollid, milliseid pole Ühendriikides nähtud alates eelmise sajandi algusest, tabas üleilmseid turge paaniline müügilaine.

S&P 500 aktsiaindeks kukkus paari päevaga üle 10%, olles veebruari keskel saavutatud tipptasemest langenud ligi 19%. See tähendab, et indeks jõudis nn karuturu piirile, milleks tavapäraselt loetakse üle 20% langust. Mitmed teised USA indeksid, näiteks tehnoloogiafirmadest pungil Nasdaq 100, jõudsidki juba karuturule.

Selleks ajaks olid märgid usalduskriisist USA poliitika suhtes kandunud üle ka võlakirja- ja valuutaturgudele, mis väljendus Ühendriikide riigivõlakirjade tootluse kasvus ning dollari nõrgenemises. Märkimisväärne turbulents võlakirjaturul võis olla mõjuvaks põhjuseks, miks Trumpi meeskond pani riigipõhised tariifid pausile ja andis võimaluse läbirääkimisteks. See uudis tõi turule tohutu kergenduse ja S&P 500 indeks hüppas 9. aprillil koguni 9,5%. Sarnast ühepäevast tõusu on selle indeksi puhul nähtud börsi ajaloos varem vaid mõned korrad.

Kaubandussõda käib eelkõige USA ja Hiina vahel. Kuigi Trump kehtestas ulatuslikud tollimaksud kõigile kaubanduspartneritele, on uus poliitika eelkõige suunatud Hiina ohjeldamisele. Kaks suurriiki võitlevad nii majandusliku, tehnoloogilise kui ka sõjalise ülemvõimu pärast. Trumpi ärritab Hiina osakaalu kasv rahvusvahelises kaubanduses ja edu tehnoloogia arengus. Paraku on Hiina majandus praeguseks piisavalt tugev, et mitte lasta endale pähe istuda. USA suurtest kaubanduspartneritest oli Hiina ainuke, kes vastas omapoolsete imporditollidega ega palunud, kõrvad lontis, kohta läbirääkimislaua taga.

Kuni kolmapäevani kehtisid kahe riigi vahel absurdsed tollimäärad, mis sellisel kujul oleks tähendanud omavahelise kaubavahetuse katkemist. Mõlemad riigid said aru, et olukord on jabur ja vastastikku kahjulik, ning suutsid möödunud nädalavahetusel korraldada esimese läbirääkimistevooru. Selle tulemuseks on vaherahu tollisõjas ja vastastikuste tariifide alandamine 90 päevaks. Sel perioodil kehtib Hiina kaupadele USA-s 30% ja USA-kaupadele Hiinas 10% tariif.

Tegemist on siiski ajutise lahendusega ja tõsisem läbirääkimiste protsess alles algab. Isegi kui lähikuudel jõutakse mingile pikaajalisele kokkuleppele, siis tollisõja negatiivsed mõjud ei jää tulemata.

Ka madalamad tollid oleks tugeva mõjuga. Pärast esialgset šokki on Trump korduvalt andnud mõista, et tollimakse on võimalik langetada. Jätkuvalt kehtib üleilmne baastariif 10%, kuid täiendavad riigipõhised tariifid pandi 9. aprillil 90 päevaks pausile. Arvestades üldist tollimäära, sektoripõhiseid tolle ja Hiinale kehtivaid eritariife, on USA keskmine imporditoll endiselt ligi 20%, mis on väga kõrge tase võrreldes tollisõjaeelse paari protsendiga. Selge on see, et vähemasti ajutiselt tariifišokk Ühendriikides majandusaktiivsust langetab, ning arvatavasti on USA ise tollisõja suurimate kaotajate seas.