Statistikaameti andmetel kallines keskmine tarbimiskorv juulis ühe kuuga 0,6% ja aastaga 5,4%. Eesti juhib selle näitajaga endiselt euroala hinnatõusu edetabelit. Euroopa Liidus oli Eesti aga hindade kasvu poolest juunis teisel positsioonil Rumeenia järel.

- Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Lätis ja Leedus on hinnatõus samuti üsna kiire, kuid siiski Eestist aeglasem. Lätis kallinesid kaubad ja teenused juunis aastases võrdluses 3,8% ja Leedus 3,7% võrra.
Juulis tõusis käibemaks ja tubaka- ning bensiiniaktsiis, mis kergitavad hinnataset kokku 1,7 protsendipunkti võrra. Maksutõusud jõuavad hindadesse järk-järgult. Tänavu tõusevad hinnad Swedbanki prognoosi kohaselt 5,5 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest riiklikest maksudest ja tasudest – automaks, käibemaks, aktsiisid, arsti- ja haiglatasud.
Kaupade hinnatõus oli väiksem kui teenustel. Seal on konkurents suurem ja laovarud võimaldavad hinnatõusu ajatada.
Paljude teenuste pakkujad muutsid juulis oma hinnakirja. Üür, prügi- ja postiteenused kallinesid rohkem kui tõusis käibemaks. Samas sideteenuste, toitlustuse ja juukselõikuse hinnad tõusid vähem. Kaupade hinnatõus oli väiksem kui teenustel. Seal on konkurents suurem ja laovarud võimaldavad hinnatõusu ajatada. Sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus tähendab, et paljude ettevõtete maksukoormus ei muutu täpselt maksumäära muutuse võrra.
Juuniga võrreldes kallinesid transport ja eluase
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tarbijahinnad kasvasid juulis võrreldes juuniga 0,6 protsendi võrra ja võrreldes aasta varasemaga on hinnakasv olnud 5,4 protsenti.
Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv juulis kuuga 0,6%, mis võib viidata sellele, et käibemaksumäära 2% tõus kanti letihindadesse üle ainult osaliselt. Aastavõrdluses tõusis hinnatase juulis 5,4%: teenuste hinnad kallinesid 12%, tarbekaubad 2,5% ning toiduained 9,1%. Energiahinnad odavnesid aga 7%.
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.