Koos kohustusliku 2+2 reegli kaotamisega on ühiskonnast kadunud valdav osa koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangutest. Millise jälje on need kolm kriisikuud jätnud majandusele, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

- Mihkel Nestor
- Foto: Andras Kralla
Koroonakriisi algus pani raskesse positsiooni ka majandusanalüütikud. Aegunud statistika ei rääkinud midagi majanduse tulevikust, kuid õigeid numbreid toimuva kohta polnud võtta ka kusagilt mujalt. Tänaseks on kriisiaja kohta ilmunud aga juba paras hulk arve, mis maalib esmase pildi olukorrast majanduses. Etteruttavalt võib öelda, et see pilt on kole, aga võinuks olla ka palju hullem.
Seotud lood
Koroonaviiruse leviku takistamiseks on sisuliselt kõik Euroopa riigid kehtestanud piiranguid, mis aeglustavad haiguse levikut, kuid jätavad hulga ettevõtteid ja inimesi sissetulekuta. Kuidas tulevad olukorraga toime meie lähiriigid ja millist tulevikku ennustatakse nende majandustele?
Ilmaparandajate soovunelmad võivad olla suures plaanis õiged, kuid keskkonnasäästlik ja inimsõbralik maailm on võimalik saavutada ikkagi vaid majanduslikul teel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kuigi Eesti majandus sattus selle aasta esimeses kvartalis kergesse langusesse, oli tegemist pigem tehnilise eripära, kui laiapõhjalise majandussurutisega. Oluliselt süngemaid numbreid võib oodata järgnevatel kvartalitel. Kui keeruliseks olukord meie jaoks kujuneb, sõltub ennekõike eksportivate ettevõtete käekäigust, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.