USAs on uue administratsiooni jõuline eelarvepoliitika tekitanud hirme, et majanduskasvu taastamisel on liialt hoogu mindud ja selle tulemuseks võib hoopis olla kõrge inflatsioon. Euroopas, sh Eestis näib see siiski üsna kahtlane perspektiiv, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor
- Foto: Raul Mee
Pärast rohkem kui aastat saab Eestis taas rääkida inflatsioonist – märtsis kasvas tarbijahinnaindeks 1,1%. See number on endiselt tagasihoidlik, kuid sellegipoolest suurim tõus alates 2020. aasta veebruarist. Pikalt kestnud deflatsioonist ehk tarbijahinnaindeksi langusest murdis Eesti majandus end välja alles selle aasta alguses. Jaanuaris kasvasid tarbijahinnad napi 0,2% ja veebruaris 0,6% võrra. Märtsi pisut kiirema inflatsiooni taga olid põhiliselt energiahinnad, mis kasvatasid kulutusi eluasemele ja transpordile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maksueelis ei tohi olla tehingu eesmärk
Kui analüüsis või kirjavahetuses on selgelt kirjas, et tehing tehti sellisel viisil just maksueelise saamiseks, võib see olla väga kaalukas tõend maksustamiseks, ütles maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.