USAs on uue administratsiooni jõuline eelarvepoliitika tekitanud hirme, et majanduskasvu taastamisel on liialt hoogu mindud ja selle tulemuseks võib hoopis olla kõrge inflatsioon. Euroopas, sh Eestis näib see siiski üsna kahtlane perspektiiv, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor
- Foto: Raul Mee
Pärast rohkem kui aastat saab Eestis taas rääkida inflatsioonist – märtsis kasvas tarbijahinnaindeks 1,1%. See number on endiselt tagasihoidlik, kuid sellegipoolest suurim tõus alates 2020. aasta veebruarist. Pikalt kestnud deflatsioonist ehk tarbijahinnaindeksi langusest murdis Eesti majandus end välja alles selle aasta alguses. Jaanuaris kasvasid tarbijahinnad napi 0,2% ja veebruaris 0,6% võrra. Märtsi pisut kiirema inflatsiooni taga olid põhiliselt energiahinnad, mis kasvatasid kulutusi eluasemele ja transpordile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.