Majandusnobelist: tehisaru, mis on koolitatud kanamängus võitma, ei hakka kunagi kõrvale pöörama

Vaatamata suurele hulgale kommentaaridele (ja haibile) on paljud suured tehisintellekti puudutavad küsimused vastuseta. Neist suurim on see, millist tüüpi AI-agente soovib AI-tööstus arendada.

Eri mudelitel on väga erinevad tagajärjed. „AI kui nõustaja“ puhul pakuksid AI-agendid inimestest otsustajatele individuaalselt kalibreeritud soovitusi, jättes inimese alati juhi kohale. Ent autonoomse tehisintellekti puhul võtavad inimese asemel juhirolli AI-agendid. See on suure ja kaugeleulatuva mõjuga erinevus.

Inimesed teevad iga päev sadu otsuseid, millest mõnedel on olulised tagajärjed nende karjäärile, elatusvahenditele või õnnele. Paljud neist otsustest põhinevad puudulikul või ebatäiuslikul teabel ning pigem emotsioonidel, intuitsioonil, instinktidel või impulssidel. Filosoof David Hume on öelnud: „Mõistus on ja peaks olema üksnes kirgede ori“.

Inimesed võivad teha enamiku otsuseid ilma süstemaatilise arutluseta või kõiki tagajärgi nõuetekohaselt arvesse võtmata, kuid nagu Hume oma väite „peaks“ osaga viitab, ei ole see halb. See teebki meid inimeseks. Kirg peegeldab eesmärki ja see võib mängida ka võtmerolli selles, kuidas me keerulises maailmas toime tuleme.

Kohandatud, usaldusväärset, kontekstiga seotud ja kasulikku teavet pakkuvate AI-nõustajate abil saab parandada paljusid olulisi otsuseid, kuid inimlikud motiivid jäävad domineerima. Aga kas autonoomsed AI-agendid ei võiks veelgi enam parandada otsuste tegemist, säästa aega ja vältida vigu?

Sellel vaatenurgal on mitmeid probleeme. Esiteks on inimese tegutsemine kriitilise tähtsusega inimese õppimise ja õitsengu jaoks. Juba otsuste tegemine ja tulemuste kaalumine – isegi kui sisend ja nõuanded tulevad AI-agentidelt – kinnitab meie endi tegutsemistunnet ja eesmärki. Suur osa sellest, mida inimesed teevad, ei ole arvutamine või sisendite kogumine, et otsustada optimaalse tegevussuuna üle; pigem on see avastamine – kogemus, mis muutub üha harvemaks, kui kõik otsused delegeeritakse AI-agendile.

Lisaks sellele kasvab juhul, kui AI-tööstus tegeleb peamiselt autonoomsete AI-agentide arendamisega, oluliselt tõenäosus, et rohkem inimtööd automatiseeritakse. Kui aga tehisintellekt muutub peamiselt automatiseerimise kiirendamise vahendiks, siis kaob igasugune lootus, et jõukus jaguneb laialdaselt.