Tehnoloogiaeetika professor: pea meeles, et AI pole su sõber ega ka päriselt intelligentne

Tegelikult on nii, et tehisintellektisüsteemid ei ole meie sõbrad, kaaslased või agendid ega saa kunagi olema. Nad on ja jäävad masinateks. Me peaksime olema selles küsimuses ausad ja astuma vastu eksitavale turundusele, mis väidab vastupidist.

Kõige petlikum termin on „tehisintellekt“. Need süsteemid ei ole tõeliselt intelligentsed ja see, mida me praegu nimetame "tehisintellektiks", on lihtsalt hulk tehnilisi vahendeid, mis on loodud teatud kognitiivsete funktsioonide jäljendamiseks. Nad ei ole võimelised tõeliseks mõistmiseks ega ole objektiivsed, õiglased ega neutraalsed.

Samuti ei ole nad muutumas targemaks. Tehisintellektisüsteemid tuginevad andmetele ja üha enam hõlmab see ka ChatGPT jmt vahendite genereeritud andmeid. Tulemuseks on tagasisidering, mis taaskasutab iseenda väljundit, ilma et see tooks kaasa sügavama arusaamise.

Intelligentsus ei ole mitte ainult ülesannete lahendamine, vaid ka see, kuidas neid ülesandeid käsitletakse ja täidetakse. Hoolimata oma tehnilistest võimalustest piirduvad tehisintellekti mudelid endiselt konkreetsete valdkondadega, näiteks suurte andmekogumite töötlemisega, loogiliste järelduste ja arvutuste tegemisega.

Kui aga rääkida sotsiaalsest intelligentsusest, siis saavad masinad ainult simuleerida emotsioone, interaktsioone ja suhteid. Näiteks meditsiinirobotit võib programmeerida nutma, kui patsient nutab, kuid keegi ei väida, et robot tunneb tõelist kurbust. Sama robotit võiks sama lihtsalt programmeerida patsienti lööma ja ta täidaks käsku sama täpselt – ja sama vähe autentselt ja eneseteadlikult. Masin ei „hooli“; ta lihtsalt järgib juhiseid.

Lihtsalt öeldes, masinatel puudub moraalne tegutsemisvõime. Nende käitumist reguleerivad inimeste loodud mustrid ja reeglid, samas kui inimese moraal põhineb autonoomial – suutlikkusel tunda ära eetilised normid ja käituda vastavalt sellele. Tehisintellekti süsteemid seevastu on loodud funktsionaalsuse ja optimeerimise eesmärgil. Nad võivad kohaneda iseõppimise kaudu, kuid nende loodud reeglitel ei ole eetilist tähendust.

Võtame näiteks isejuhtivad autod. Et jõuda punktist A punkti B võimalikult kiiresti, võib isesõitev sõiduk välja töötada reeglid, et optimeerida sõiduaega. Kui jalakäijatest üle sõitmine aitaks seda eesmärki saavutada, võib auto seda teha, kui talle ei ole antud seda keelavaid juhiseid – ta ei mõista inimeste kahjustamise moraalseid tagajärgi. Erinevalt masinatest on inimesed võimelised kasutama üldistatavaid moraalseid põhjendusi ja saavad seetõttu otsustada, kas nende tegevus on õige või vale.

Nimetuse „tehisintellekt“ asemel oleks seega sobivam kasutada nimetust „andmepõhised süsteemid“ (date-based systems, DS), sest see peegeldab seda, mida tehisintellekt tegelikult teha suudab: andmete genereerimine, kogumine, töötlemine ja hindamine, et teha tähelepanekuid ja prognoose. Samuti aitab see aru saada nende uute tehnoloogiate tugevustest ja piirangutest.