Föderaalreservi esimees Powell tegi vigu. Mida on vaja, et kevadel valitav uus juht oleks parem

Kui ta oli 1960. aastatel Prantsusmaa rahandusminister, kaebas Prantsusmaa tulevane president Valéry Giscard d'Estaing „ülemäärase privileegi“ üle, mille dollari positsioon maailma juhtiva reservvaluutana andis Ameerika Ühendriikidele. Sisuliselt tähendas see privileeg, et USA võis laenata madala intressimääraga, olla pidevalt suures kaubandusdefitsiidis ja trükkida raha oma eelarvepuudujäägi rahastamiseks. Giscard d'Estaing ei oleks osanud ette kujutada, et USA laseb need eelised ükskord käest libiseda.

Euroopa on lõpuks ometi hakanud tegelema oma kahe ohuga – nõrga kaitsevõime ja aeglase majanduskasvuga. Euroopa peaks järgima Iisraeli eeskuju, kus sõjavägi on soodustanud nii kõrgtehnoloogilist innovatsiooni ja kui ka inimkapitali arengut. Kui konfliktioht Venemaaga süveneb, võib Euroopa Keskpangal olla vaja pakkuda riigikaitse rahastamisele omapoolset tuge.

Vähem kui kuu ajaga on USA kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tootlus hüpanud 50 baaspunkti võrra 4,6%ni. Ainuüksi mais tõusis 30-aastase riigivõlakirja intressimäär 30 baaspunkti võrra, ületades korraks 5% taset.

USA rahandusministri kandidaat Scott Bessent rõhutab õigustatult, et tugevam majanduskasv on Donald Trumpi teise ametiaja proovikivi. Tugevam majanduskasv ei tähenda mitte ainult suuremaid sissetulekuid ja elatustaset, mis on majanduspoliitika põhieesmärk, vaid võib vähendada Ameerika tohutut föderaaleelarve puudujääki ja võla suhet SKP-sse. Samuti muudab see hõlpsamaks kompromisside tegemise kaitse-, sotsiaal- ja hariduskulutuste ning teaduskulutuste vahel.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.