Aasta tihedaim puhkuste periood paneb tööandja puhkusearvestuse proovile. Kui arvestuses on aasta jooksul tekkinud ebatäpsusi, ilmnevad need sageli just puhkuse kasutamisel või töösuhte lõppemisel. Levinumaid vigu, puhkuse aegumise praktilist tähendust ja automaatika võimalusi riskide vähendamisel selgitavad EY Eesti raamatupidamisteenuste konsultant Samantha Lamber ja vanemkonsultant Jane Svilberg.

- EY Eesti raamatupidamisteenuste konsultant Samantha Lamber (vasakul) ja vanemkonsultant Jane Svilberg.
Esmapilgul tundub puhkusearvestus lihtne: töötaja teenib aastas vähemalt 28 kalendripäeva põhipuhkust, kasutab selle ära ja arvestus on korras. Tegelikkuses tekivad küsimused kohe, kui olukord erineb tavapärasest - näiteks osalise tööajaga töötaja, uue töötaja, eri liiki puudumiste või ette kasutatud puhkuse korral.
Ernst&Young Eesti on
Äripäeva raamatupidamise teabevara koostööpartner.
Üks levinud eksiarvamus on, et osalise tööajaga töötaja teenib puhkust vähem kui täistööajaga töötaja. Tegelikult on ka temal õigus vähemalt 28 kalendripäevale põhipuhkusele aastas. Pikem põhipuhkus on ette nähtud näiteks alaealisele ning osalise või puuduva töövõimega töötajale, kellel on õigus 35 kalendripäevale.
Silmas tuleb pidada ka põhireegleid: puhkust ei tohi asendada muude hüvedega, vähemalt 14 kalendripäeva tuleb kasutada järjest ning rahvus- ja riigipühad puhkusepäevade hulka ei kuulu.
Puhkusereserv võib lõpparves üllatada
Eksimusi tekib sageli uute töötajate puhkuseõiguse arvestamisel. Kui inimene asub tööle näiteks 1. juunil, arvestatakse tema puhkus jooksval aastal proportsionaalselt töötatud aja eest. Poolte kokkuleppel võib puhkust ka ette anda, kuid arvestus peab olema selge, sest ette kasutatud puhkus võib muutuda probleemiks töösuhte lõppemisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekt muudab organisatsioonide toimimist rohkem kui ükski varasem tehnoloogiline hüpe. Üks valdkond, mille automatiseerimise üle arutatakse, on palgaarvestus. Kuna tegemist on reeglitel ja andmetel põhineva tööga, on palgaarvestus just üks neist valdkondadest, kus automatiseerimise potentsiaal on eriti nähtav. Kas AI suudab palgaarvestaja rolli täielikult üle võtta?
Pettuserisk ei puuduta ainult suuri ettevõtteid. Ka väiksemates organisatsioonides võivad puudulikud kontrollimeetmed tuua kaasa märkimisväärset kahju, kirjutavad Ernst&Youngi raamatupidamisteenuste manager Tiina Kralla ja pettuste uurimise valdkonna juht Teet Tamme.
Kaasaegses finantsjuhtimises tuleb pakkuda terviklikke lahendusi, mis põhinevad pideval innovatsioonil, kirjutab EY raamatupidamisteenuste osakonna juht Marin Stroo.
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Tewox alustab 10 miljoni euro mahus võlakirjade avalikku pakkumist. 220 miljoni euro suurust kaubanduskinnisvara portfelli haldav äriühing pakub Baltimaade investoritele 8% aastatootlust (intressi), võlakirjade märkimine kestab kuni 14. augustini.