- OMX Baltic−0,37%293,15
- OMX Riga0,1%911,69
- OMX Tallinn−0,55%1 901,06
- OMX Vilnius−0,26%1 264,33
- S&P 5000,53%6 664,01
- DOW 300,52%46 190,61
- Nasdaq 0,52%22 679,98
- FTSE 100−0,86%9 354,57
- Nikkei 225−1,44%47 582,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,9
- OMX Baltic−0,37%293,15
- OMX Riga0,1%911,69
- OMX Tallinn−0,55%1 901,06
- OMX Vilnius−0,26%1 264,33
- S&P 5000,53%6 664,01
- DOW 300,52%46 190,61
- Nasdaq 0,52%22 679,98
- FTSE 100−0,86%9 354,57
- Nikkei 225−1,44%47 582,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,9
Eamets: palgaralli jätk tõotab ka hinnatõususpriraali kordust (kui statistikas viga pole)
Kui uskuda täna avaldatud II kvartali keskmise palga numbreid, siis läheb meil väga hästi. Isegi ülihästi. Eesti keskmine palk oli II kvartalis 2284 eurot, Tallinnas koguni 2646 eurot.
Kui nüüd andmetes kuskil mingit viga ei ole, siis teeb see keskmise palga aastakasvuks 13,8%, Tallinnas 10,5%. See on väga kiire palgakasv, mis tõstab silmnähtavalt inimeste reaalseid sissetulekuid, sest hinnatõusu numbrid jäävad kaugele maha. See on ka põhjus, miks valitsus rõõmustab, sest sotsiaalmaksu laekumised on kõvasti paremad kui planeeriti.
Statistikaamet teatas, et keskmise palga infotund jääb ära, sest analüütik asus täiendavalt kontrollima täna avaldatud keskmise palga andmeid. „Palume väga vabandust! Uut infot keskmise palga andmete kohta anname nii pea kui võimalik.“
Murelikuks peaksid muutuma kõik prognoosijad, sest eilsed rahandusministeeriumi ja kahe suurema kommertspanga majandusprognoosid ennustasid selle aasta palgakasvu 6% ümbruses, II kvartali tulemused pigem viitavad sellele, et tõus tuleb suurem.
Uusküla: statistiline viga? Ootan statistikaameti selgitust
Täna avaldatud keskmise palga andmed näitavad märkimisväärselt suurt keskmise palga kasvu, mis on tingitud kõrgemate tuludetsiilide palgasaajate erakordselt kõrgest palgakasvust. Need andmed vajavad enne põhjalikumat seletust statistikaameti poolt, kui neid kommenteerida saab. Kas on toimunud muudatus statistika kogumise viisis, maksuamet hakanud kontrollima OÜ-tamist või on tegemist statistilise veaga.
Mis päriselt murelikuks teeb?
Keskmiste sissetulekute tõus tähendab ka suuremat nõudlust, suurem nõudlus toob varem või hiljem kaasa hinnatõusu jätkumise. See on see kurikuulus hinnad-palgad spiraal, millest olen korduvalt oma artiklites rääkinud.
Äkki see näitaja on petlik, sest siia sisse lähevad igasugused puhkusetasud, lisatasud jne? Nii ongi, aga nad läksid sinna arvestusse ka eelmisel aastal.
Teine argument: keskmine ei näita midagi, vaatama peaks mediaansissetulekut ehk palganumbrit, millest 50% saab kõrgemat ja 50% madalamat palka. Mediaanpalk oli 1786 eurot, mis on oluliselt madalam kui keskmine palk. Samas oli mediaanpalk kasvanud 8,8%, mis on oluliselt vähem kui keskmise palga kasv, aga siiski ka väga kõrge kasv.
Seotud lood
Eesti majanduse elavnemine on Swedbanki hinnangul olnud sel aastal oodatust aeglasem, kuid järgmiseks aastaks prognoosib pank siiski majapidamiste ostujõu paranemist. Majapidamiste maksukoormus ja intressimäärad langevad ning aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse. USA kaubanduspoliitikal on aga eeldatavasti mõõdukalt negatiivne mõju Eesti ekspordile.
Eesti Panga laenustatistika kohaselt kasvas ettevõtetele antud laenude kogukäive tänavu esimesel poolaastal mullu sama ajaga võrreldes enam kui 40 protsenti. Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul kinnitab see ja ettevõtjate tagasiside, et pärast pikka vindumist vaadatakse tulevikku optimistlikult ja investeerimisjulgus on tõusnud.
Tarbijakindlus püsib juba kolmandat aastat ajaloolises madalpunktis, nendib SEB Eesti värskes majandusprognoosis. Seda on põhjustanud tõusvad maksud, valitsev (geo)poliitiline ebakindlus ja mis peamine – jätkuv inflatsioon. Kuigi euroalal on inflatsioon enamjaolt normaliseerinud, on Eesti erand.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele