- OMX Baltic−0,26%313,48
- OMX Riga0,31%898,89
- OMX Tallinn−0,34%2 069,35
- OMX Vilnius−0,52%1 366,54
- S&P 5000,00%6 624,7
- DOW 300,00%46 225,15
- Nasdaq −1,46%22 152,42
- FTSE 100−2,79%10 017,83
- Nikkei 225−3,38%53 372,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%98,75
- OMX Baltic−0,26%313,48
- OMX Riga0,31%898,89
- OMX Tallinn−0,34%2 069,35
- OMX Vilnius−0,52%1 366,54
- S&P 5000,00%6 624,7
- DOW 300,00%46 225,15
- Nasdaq −1,46%22 152,42
- FTSE 100−2,79%10 017,83
- Nikkei 225−3,38%53 372,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%98,75
Andmete illusioon juhtimises ehk miks ärianalüütikast ja tehisarust üksi ei piisa heade juhtimisotsuste tegemiseks
Meile meeldib uskuda, et mida rohkem on meil andmeid, seda parem on ka juhtimine. Kui meil on paremad dashboardid, siis teeme ka paremaid otsuseid. Veelgi enam, kui lisame tänasele ärianalüütikale (BI) veel tehisaru (AI), peaks juhtimine muutuma veelgi targemaks - võibolla koguni automaatseks.
Need on olnud ka minu uskumused. Ent 20 aastat andmete maailmas on pannud mind kahtlema, kas probleem on ikka andmete (loe "kvaliteetsete andmete") nappuses. Üha enam tundub, et oleme märkamatult liikumas „andmete kriisist" hoopis „otsustusvõime kriisi". Iga uus automaatne raport, mõõdik, KPI või AI-väljund ei tee otsustamist tingimata lihtsamaks. Vastupidi, see võib muuta juhtimise ühe kõige olulisema osa - otsustamise - hoopis keerulisemaks.
Kui kõigil on võimekus andmeid analüüsida, miks siis otsused ikkagi lonkavad?
Täna saavad peaaegu kõik andmeid analüüsida. Ärianalüütika tööriistad on kättesaadavad, mõõdikud visualiseeritavad ja trendid justkui "välja loetavad". Ja ometi kogeme ikka ja jälle sama mustrit:
- juhatuses vaieldakse numbrite tõlgenduse, mitte suuna üle;
- planeerimisprotsess taandub eelarvele, mis omakorda muutub failide liigutamiseks, mitte aruteluks tuleviku üle;
- KPI-d tekitavad pigem ärevust kui selgust.
Kui soovid teemast detailsemalt kuulda, siis tule Pärnu Finantskonverentsile. Andrese ettekanne ei ole järjekordne esitlus AI-või BI-tehnoloogiast, vaid sellest, miks paremad tööriistad üksi otsuseid ei paranda; millised on need konkreetsed päästerõngad, mis aitavad muuta finantsjuhtimise aruandlusest juhtimist toetavaks, ettevaatavaks võimekuseks.
"Tõde" on andmetes justkui olemas, kuid otsus ei sünni või sünnib liiga hilja. Pärnu Finantskonverentsi ettekandes pakun välja hüpoteesi, et andmepõhise juhtimise fookus on liialt analüüsil ja liiga vähe seal, kus see tegelikult olema peaks - kvaliteetsel otsustusprotsessil.
Millised on need mõttemustrid, millele oleks tänases tehnoloogiaküllases maailmas vaja korra otsa vaadata?
Toon mõned näited, mida käsitlen Pärnu finantskonverentsil oma ettekandes detailsemalt:
1. BI on deterministlik, AI on tõenäosuslik. Juhtimine ise on... inimlik.
BI loogika on mugav: 2 + 2 = 4. Kui andmed on korras, siis vastus on „õige".
AI maailm on teistsugune: 2 + 2 võib olla 3, 4 või 5 - ja vahel kõlab vastus veenvalt ka siis, kui see tegelikult õige ei ole.
Kuidas selles valguses AI finantsjuhtimist muudab? Kas „parem tööriist" teeb automaatselt „parema otsuse" või nihutab AI otsustamise pudelikaela lihtsalt uude kohta: mitte enam andmete või tehnoloogia ligipääsu juurde, mis on samuti vajalik, vaid mõistmise, hinnangu ja julguse juurde? Traditsioonilised dashboard'id enam ei tööta - aeg on on Dashboard 2.0 jaoks!
2. Dashboard'id ei kao. Nad muutuvad agentideks.
Dashboard on siiani olnud kohad, kuhu juht läheb „andmeid vaatama". Aga mis juhtuks siis, kui andmed hakkaksid ise sinu juurde tulema? Kui sinu asemel loeks mustreid agent, esitaks küsimusi agent ja pakuks stsenaariume agent - kas selline tulevik teeks meid vabamaks või hoopis sõltuvamaks? Kas juhil jääks siis rohkem aega otsustamiseks või saaks ta lihtsalt rohkem väljundeid, mida ignoreerida?
Me teame, et arvuti suudab läbi seedida rohkem signaale kui inimene. Seega jääb otsustaja rolliks lisada hinnangud ja panna andmetest kokku tähenduslik tervik.
3. Kas me juhime numbritega või lugudega?
Iga finantsotsus on tegelikult lugu tulevikust: mis juhtub siis, kui läheme siit edasi, või mis juhtub siis, kui ei lähe? Mis tingimustel teenime rohkem ja millise hinnaga me võidame?
Hetkel kuum
Aga kui tihti räägime juhtimises päriselt stsenaariumitest, mitte tagantjärele seletustest? Kui tihti on juhtkonnale esitatav eelarve aluseks sisulisele vestlusele?
Me kipume pigem küsima: kui palju oli eelmisel aastal kasum, mitte seda, mis peaks juhtuma, et käesolev plaan saaks teoks. Täna valdavalt kasutusel olev aastapõhine eelarve ei ole enam ammu parim jutustus tulevikust - see on lineaarne viis tulevikku vaadata, kuid sellest ei piisa.
4. Aastaeelarve on surnud. Juhtimine on prognoosimine, mitte raporteerimine.
Paljud organisatsioonid teevad jätkuvalt „eelmine aasta + x%" eelarvestamist. See on mugav, kiire ja näiliselt objektiivne. Aga kas see hoiab konkurentsivõimet või sööb seda tasakesi seestpoolt? Mis oleks, kui finantsjuhtimine algaks mitte numbritest, vaid müügipotentsiaali ja turumuutuste modelleerimisest? Mis oleks, kui juhtimise „uus valuuta" oleks stsenaariumide läbimängimise võimekus?
Lõpetuseks väidan, et ei võida need, kellel on rohkem andmeid. Võidavad need, kellel on parem ülevaade stsenaariumidest ja kiirem otsustusvõime.
Seotud lood
Novembrist liitus ärianalüütika lahendusi pakkuv ettevõte Infovara lõplikult IT-ettevõttega Helmes, kus muuhulgas keskendutakse ühe uue ärianalüütika suuna DI ehk decisions intelligence'i arendamisele.
Kui digitaalsed töölauad (dashboardid) on ettevõttes valmis, tekkib tihti võlts tunne, et nüüd on kõik tehtud. Aga ei ole, sest see pole andmeanalüütika teekonna lõpp-punkt. Andmeanalüütika kõige olulisem osa – inimesed argumenteerivad teemadel kasutades numbreid – on veel ees ning sageli jääb aruandes peituv sõnum edastamata ehk kõige olulisem jääb ütlemata.
Kuidas mõõdikud ettevõtte arengu jaoks paremini tööle panna, et praeguses majanduskeskonnas raskustest läbi purjetada? Ettevõtte eesmärkide seadmiste kõrval on sama oluline tulemuste mõõtmine ja ka nende tähistamine.
Pärast sisukaid konverentsipäevasid - täis põnevaid ettekandeid, töötubasid ja tarku mõttevahetusi - on 23.-24. aprillil toimuva Pärnu Finantskonverentsi külalistel võimalik oma aju ümber lülitada Endla Teatris. Teatris saad kogeda head huumorit, üllatavaid lugusid, kauneid muusikalisi hetki ning ammutada täiesti uut ja inspireerivat mõtteainest.
Enimloetud
6
Küsitlus on veel avatud ja üks auhind vastajate vahel välja loosimata
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Küsitlus on veel avatud ja üks auhind vastajate vahel välja loosimata
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele