"Siin on kaks põhjust - teema on keeruline ja riik ei võta appi sõltumatuid eksperte," lausus teisipäevases hommikuprogrammis Tuleva juhataja ja fondijuht Tõnu Pekk vastuseks küsimusele, miks ei õnnestu liberaliseerida pensioni teise samba väljamaksete korda.

- Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk kõneles hommikuprogrammis sellest, mis häirib teda teise samba väljamaksete süsteemis, samuti mis oli tema jaoks eelmise aasta kõige olulisem uudis.
- Foto: Liis Treimann
"Kahjuks küsitakse nõu ainult pankade ja kindlustusseltside käest, kes - ei ole üllatus - arvavad, et see teema on väga riskantne ning seda ei tasuks teha," sõnas Pekk.
Pekk tõi näite, et praeguse korra järgi pensionile minnes kui inimene on kogunud üle 9600 euro, siis tema ainus võimalus raha välja võtta on anda see raha üle kindlustusseltsile ja saada vastu igakuiseid makseid. Tootlust sellele rahale enam seega ei teeni. Tuleva juht lisas, et see aasta võiks siiski oodata muutusi, kuid mitte enam selle riigikogu koosseisu jooksul.
Lisaks kõneles Pekk veel sellest, kas Eesti pensionifondide mullused kesised tulemused peletavad kogujaid eemale või mitte, mis oli tema jaoks lõppenud aasta olulisim uudis ning mis plaanid on Tuleval kolmanda sambaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuula intervjuud Tõnu Pekiga alates 11.49.
Seotud lood
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.