Sel aastal on märgatavalt hoogu kogunud andmepüük telefonikõnede kaudu, sest sel moel suudavad petturid lühikese ajaga saada kätte palju rohkem tundlikku teavet, kui tavapärase sõnumi või e-kirja teel.

- SEB pettuste ennetuse osakonna turbejuht Kätlin Kukk
Kui möödunud aasta esimeses kvartalis moodustasid telefoni teel toime pandud pettused 34% kõigist kahjudest, on tänavu nende juhtumite osakaal tõusnud 40 protsendini. Kuna pettuste ärahoidmisel langeb vastutus eelkõige üksikisikule endale, on oluline teada, milliseid andmeid võõrastega jagades võib kaotada oma raha.
Nende isikuandmete kombinatsioonide jagamine võõrale võib viia rahalise kaotuseni:
1. Isikukood
Isikukood on virtuaalne identiteet ehk numbrite jada, millega isik esineb virtuaalses keskkonnas. Isikukoodiga saab siseneda näiteks erinevate e-teenuste keskkondadesse.
Kui petturil on olemas isikukood, vajab ta vaid Smart-ID või Mobiili-ID kaudu PIN1 kinnitust, et saada ligipääs andmetele või keskkondadele, mida keegi ise vabatahtlikult jagada ei tahaks. Veelgi enam – kui isikut õnnestub kõne või meili teel veenda sisestama ka PIN2, võib tema nimel sõlmida lepinguid ja võtta rahalisi kohustusi.
2. Kinnituskoodid PIN1 ja PIN2
Tasub meeles pidada, et PIN1 abil saab sisse logida erinevatesse keskkondadesse, PIN2 sisestades aga annate virtuaalse allkirja või kinnitate tehingu. Kui saate mobiiliseadmesse ootamatult kinnituskoodi teavituse, aga ise pole ühtegi toimingut tegemas, on see väga tõsine hoiatus, et keegi võib püüda teie identiteeti kuritarvitada ning sel juhul ei tohi PIN-koode sisestada.
Piltlikult öeldes on PIN1 teie koduvõti, millega lubate võõral enda majja siseneda, PIN2 aga nõusolek, millega võib kogu teie maise vara minema viia.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtetele tehtud petuskeemid pole nii sagedased kui eraisikute puhul, ent äride puhul on petetud summad enamasti oluliselt suuremad. Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiik sõnas, et igal aastal kaotavad ettevõtted petturitele miljoneid eurosid.
Telefonipettused on Eestis endiselt kõige levinum skeem, millega kelmid üritavad ohvritelt raha välja petta. Kuigi eelmise aastaga võrreldes on SEB andmetel telefonipettuste põhjustatud kahjusummad langenud, on nendes märgatavalt kasvanud sularaha roll: 2025. aasta kahe esimese kuuga moodustasid 44 protsenti telefonipettuste kahjudest sularahatehingud.
Alates 5. maist kannab Šiaulių Bankas uut nime Artea. Selle strateegilise sammuga tugevdab Leedus tegutsev pank oma positsiooni nii era- ja äriklientide, avalikkuse kui investorite seas ning liigub lähemale eesmärgile saada Leedu klientide eelistatuimaks pangaks.