Positiivse krediidiregistri abil saaks tavainimene laenusid kergemini võrrelda ja kokkuvõttes võtta odavamat laenu. Maksejõuetud inimesed ei saaks laenu ja tarbija jaoks oleks ka lihtsam pettusi ennetada. Miks meil siis sellist registrit juba olemas ei ole? Kas parem oleks riiklik register või erasektori hallatav register?

- Triniti advokaadibüroo vandeadvokaadid Maarja Pild (vasakul) ja Katri Tomson (paremal). Keskel Bigbank ASi juhatuse esimees ning FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht Martin Länts.
- Foto: Erakogu
Saates "Triniti eetris" räägivad selles kõigest Triniti advokaadibüroo vandeadvokaadid Katri Tomson ja Maarja Pild ning Bigbank ASi juhatuse esimees ning FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht Martin Länts.
Anname ülevaate sellest, kuidas Eesti praegused seadused ja turuosalised selliseks registriks valmis on, ja arutame, millist kasu kogu ühiskond registrist saada võiks. Samuti räägime uue krediiditeabe seaduse väljatöötamiskavatsusest ning sellest, kas register peaks olema avaliku või erasektori hallatav. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Kuula saadet siit:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Positiivne krediidiregister teeb laenud odavamaks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.