Faktooringu võrdlusplatvormi furo müügijuht Sander Lehtsaar toob välja, et lausa 53% furo klientidest on ehitussektorist. Selle põhjuseks on eelkõige ehitussektoriga seotud riskid, mida pangad endale ei võta ja lahendus leitakse alternatiivrahastajatelt, selgub Äripäeva raadio sisuturundussaatest.

- furo müügijuht Sander Lehtsaar ja SupplierPlusi arendusjuht Uve Poom arutlesid Äripäeva raadiosaates faktooringuga seotud teemadel.
- Foto: Äripäev
Eesti faktooringuturg on üks aktiivsemaid terves Euroopas, kus faktooritakse aastas ligikaudu 5 miljardi euro väärtuses arveid. Faktooringuturu osakaal Eesti SKPst on umbes viiendik, mis on kordades suurem kui näiteks Lätis ja Leedus, kus see moodustab ainult 3-4% SKPst. Üheks põhjuseks võib pidada Eesti üldist digiteerituse taset ja ärikultuuri.
SupplierPlus arendusjuhi Uve Poomi hinnangul toob lähiaja olulisima muutuse Eesti faktooringuturule eelmise aasta 1. novembril kehtima hakanud ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus. See reguleerib pikimaid lubatud maksetähtaegu, et kaitsta toidu- ja põllumajandustoodete tarnijaid. Sellega seoses tekib nutikamatel faktooringumajadel nüüd võimalus pakkuda arvete rahastamist jaekettidele.
Saadet juhib Sigrid Kõiv.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuula siit:
Arvete faktoorimine on tõhus viis rahavoogude juhtimiseks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paljude ettevõtete jaoks ei ole suurim väljakutse mitte müügi kasvatamine, vaid see, kuidas müük ja rahavood päriselt omavahel tööle panna. Käive võib ju kasvada, tellimusi jaguda, ent kontol valitseb siiski pidev pingeseis. Just siit saavad alguse otsused, mis määravad, kas kasv viib ettevõtte järgmisele tasemele või hoopis raskustesse. Milliseid samme saab juht astuda nüüd ja kohe, et müük ei töötaks ettevõtte enda vastu?