Kuigi reaalajamajandusest, mil info liigub süsteemide vahel automaatselt, hakati rääkima juba aastal 2013, ei ole seis sellega Eestis praegu kiita, leiab ettevõtja Taavi Kotka.

- Toomas Truuverk, Paavo Siimann, Sirli Heinsoo ja Taavi Kotka.
- Foto: Andres Laanem
Saates "Finantsuudised fookuses" võtsime sel korral kriitiliselt luubi alla reaalajamajanduse olemuse, vajalikkuse ja mõju ettevõtjatele, riigile ning ühiskonnale laiemalt. Räägime, millist kasu toob automaatne andmevahetus ettevõtjale, millised on suurimad riskid ja pidurid selle visiooni elluviimisel ning kas Eesti suudab olla taas maailmas eesrindlik e‑riik.
Räägime, kuidas viia majandus käima nii, et ettevõtja ei peaks enam andmeid esitama ega aruandlusega vaeva nägema ja kas reaalajamajandus on lahendus bürokraatia vähendamiseks või hoopis ohtlik tee ületehnologiseerimise ja kontrollühiskonna suunas.
Stuudios on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht
Sirli Heinsoo, ettevõtja ja digitaalriigi arendamise eestkõneleja
Taavi Kotka ning
Äripäeva peadirektori asetäitja
Toomas Truuverk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib
Paavo Siimann.
Taavi Kotka: halduskoormusest vabastav reaalajamajandus venib, 10 aastat on kõhtu sügatud
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2024. aasta lõpp tõi andmete ja aruannete valdkonda kaks pommuudist. Esiteks, valitsus lubas, et riik vähendab omalt poolt ettevõtete aruandluskoormust kuni 90%, juurutades automaatse andmevahetuse. Teiseks, rahandusministeerium survestab riiki muutma alates 2027. aastast e-arved kohustuslikuks ja kaotama käibemaksu deklareerimisel arvete 1000-eurose piirmäära.
EIS rahastas ligi 2 miljoni euroga andmepõhise aruandluse projekte, mis teevad ettevõtetele lihtsamaks äriprotsesside haldamise ning omavahel ja ka riigiga suhtlemise.
Maksueelis ei tohi olla tehingu eesmärk
Kui analüüsis või kirjavahetuses on selgelt kirjas, et tehing tehti sellisel viisil just maksueelise saamiseks, võib see olla väga kaalukas tõend maksustamiseks, ütles maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.