FINANTSUUDISED FOOKUSES | Taavi Kotka: halduskoormast vabastav reaalajamajandus venib, 10 aastat on "kõhtu sügatud"
Kuigi reaalajamajandusest, mil info liigub süsteemide vahel automaatselt, hakati rääkima juba aastal 2013, ei ole seis sellega Eestis praegu kiita, leiab ettevõtja Taavi Kotka.
Toomas Truuverk, Paavo Siimann, Sirli Heinsoo ja Taavi Kotka.
Foto: Andres Laanem
Saates "Finantsuudised fookuses" võtsime sel korral kriitiliselt luubi alla reaalajamajanduse olemuse, vajalikkuse ja mõju ettevõtjatele, riigile ning ühiskonnale laiemalt. Räägime, millist kasu toob automaatne andmevahetus ettevõtjale, millised on suurimad riskid ja pidurid selle visiooni elluviimisel ning kas Eesti suudab olla taas maailmas eesrindlik e‑riik.
Räägime, kuidas viia majandus käima nii, et ettevõtja ei peaks enam andmeid esitama ega aruandlusega vaeva nägema ja kas reaalajamajandus on lahendus bürokraatia vähendamiseks või hoopis ohtlik tee ületehnologiseerimise ja kontrollühiskonna suunas.
2024. aasta lõpp tõi andmete ja aruannete valdkonda kaks pommuudist. Esiteks, valitsus lubas, et riik vähendab omalt poolt ettevõtete aruandluskoormust kuni 90%, juurutades automaatse andmevahetuse. Teiseks, rahandusministeerium survestab riiki muutma alates 2027. aastast e-arved kohustuslikuks ja kaotama käibemaksu deklareerimisel arvete 1000-eurose piirmäära.
EIS rahastas ligi 2 miljoni euroga andmepõhise aruandluse projekte, mis teevad ettevõtetele lihtsamaks äriprotsesside haldamise ning omavahel ja ka riigiga suhtlemise.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?