Kiirlaenud Eestis – olemus, areng ja vastutustundlik kasutamine

Käesolevas artiklis anname ülevaate, mis on kiirlaen, kuidas on kiirlaenuturgu Eestis reguleeritud ja arendatud ning millal võiks (ja millal ei peaks) seda tüüpi laenu kasutada. Samuti käsitleme, kuidas võrrelda erinevaid kiirlaenupakkumisi ning mainime kiiredlaenud.ee võrdlusportaali loomuliku näitena digilahendustest laenuturul.

Kiirlaenu näol on tegemist tarbijakrediidi ühe liigiga – lühiajalise väikesemahulise laenuga, mille saamiseks ei nõuta tagatist. Traditsioonilise pangalaenuga võrreldes on kiirlaenu tingimused leebemad: laenutaotlejalt ei pruugita nõuda põhjalikku taustakontrolli ega tagatisi, mis muudab laenu saamise lihtsamaks. Samal ajal katavad laenuandjad suuremat riski märksa kõrgemate kuludega. Kiirlaenude intressimäärad on traditsiooniliselt väga kõrged– varasematel aastatel ulatus kiirlaenude keskmine aastaintress lausa 300–400% piiresse. Laenuperiood on seejuures lühike, tavaliselt mõni kuu, mis tähendab, et laenusumma koos intresside ja tasudega tuleb tagasi maksta järgmise paari palgaperioodi jooksul.

Tähelepanelik tuleb olla ka nn laenuspiraali ohuga. Tihti juhtub, et võetakse uus kiirlaen vana laenu tagasimaksmiseks – see on väga halb märk. Nii hakkab võlakoorem lumepallina kasvama.Ühe kiirlaenu tasumine teisega viib võlgade nõiaringi, kus iga uue laenuga kaasnevad täiendavad kulud ja lõpuks võib kogusumma kontrolli alt väljuda​. Sellises olukorras on targem otsida abi võlanõustajalt või konsulteerida pankadega refinantseerimisvõimaluste osas, mitte jätkata uute kõrgekululiste laenude võtmist​. Ka värske EL direktiiv rõhutab, et laenuandjad peavad raskustesse sattunud klienti suunama võlanõustamisele​– see on tarbija huvides mõeldud abinõu, millest tasub kinni haarata enne, kui võlad üle pea kasvavad.

Kiirlaen võib õigesti kasutades olla kiire lahendus väga konkreetse ja ajutise rahavajaduse korral. Ent alati tuleb läbi mõelda, kas laenu võtmine on hädavajalik ja kas laenu tagasimakse on realistlik. Kui eesmärgiks on tarbimine (näiteks reis või meelelahutus) või vana võla aukude paikamine, siis kiirlaen ei ole sobiv valik– sel juhul oleks mõistlikum kas raha koguda või otsida soodsamat laenu pikaajalisema maksegraafikuga. Iga laen on kohustus, mitte tuluallikas, ja seetõttu peab laenamise otsus olema kaalutletud, mitte emotsioonipõhine.

Tänapäeva finantsteenuste turg on väga konkurentsitihe ning sellest võidab teadlik tarbija. Enne kiirlaenu võtmist on soovitatav võrrelda erinevate laenuandjate pakkumisi. Isegi kui laenusumma ja tähtaeg on sarnased, võivad krediidi kulukuse määrad erineda märkimisväärselt – mõned pakkujad võivad küsida ligi 20–30% aastaintressi, teised aga maksimaalse lubatud piiri lähedast määra. Samuti võivad erineda lepingutasud, kuumaksete paindlikkus, võimalus maksepuhkust võtta jne. Õnneks on kogu see info internetis kättesaadav ning mitmed sõltumatud portaalid (nagu eelmainitud Kiiredlaenud.ee ) koondavad selle ühte kohta kokku. Nii saab huviline sisestada soovitud laenusumma ja -perioodi ning näha, millised laenuandjad talle mida pakuvad. Taoline teenus säästab aega ja aitab vältida olukorda, kus kiirustades võetakse esimene ettejuhtuv laen, mis võib-olla polegi kõige soodsam.

Võrdlemisel tuleks pöörata esmalt tähelepanu krediidi kulukuse määrale (KKM)– see näitaja väljendab laenu tegelikku kogukulu aastases arvestuses, hõlmates nii intressi kui ka kõik lisatasud. KKM on kõige olulisem numbriline võrdlusnäitaja erinevate laenude vahel. Lisaks tasub uurida, kas pakutakse esimese laenu eritingimusi (mõni laenuandja pakub uuele kliendile esimest laenu lühikeseks perioodiks 0% intressiga – ent see on tavaliselt turundusvõte ning pikemaks ajaks laenates hakkab ikkagi tavaline intress kehtima). Vaata ka, millised on sanktsioonid hilinemise korral: viivised ja meeldetuletustasud võivad erinevatel firmadel olla erinevad. Hea tava kohaselt peaksid need olema mõistlikud ja proportsionaalsed tegelike kuludega – alates 2015. aastast on Eestis lausa seadusega paika pandud, et sissenõudmiskulud peavad vastama tegelikele kuludele ja on ranged piirangud, kui palju viiviseid ja trahve tohib nõuda. See on tarbijale oluline teadmine: kuigi laenuandja ei saa enam küsida astronoomilisi viivistasusid, on iga hilinenud makse ikkagi lisakulu ja mõjutab ka teie krediidireitingut.

Digiplatvormid ja fintech-lahendused on muutnud kiirlaenu võtmise ülimalt mugavaks: laenu saab taotleda 24/7 otse internetist või mobiilirakendusest, isikutuvastus käib ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu ning vastus tuleb automaatselt. Eesti on siinkohal üks eestvedajaid – meie turul tegutsevad ühed Euroopa suurimad ühisrahastusplatvormid ja alternatiivse finantseerimise pakkujad​. See on laenajale andnud palju valikuvõimalusi. Näiteks on olemas ka peer-to-peer laenud (inimestevahelised laenud veebiplatvormi vahendusel), mis oma olemuselt sarnanevad kiirlaenule (tagatiseta väikelaen), kuid raha tuleb otseselt teistelt eraisikutelt, mitte firmalt. Eesti on selles vallas innovatsiooni poolest esirinnas – siin on alguse saanud üks Euroopa suurimaid inimeselt-inimesele laenamise platvorme tarbimislaenude alal​. Kuigi need alternatiivsed lahendused pakuvad rohkem valikuid, rõhutavad eksperdid, et kõikide laenutoodete puhul kehtivad sarnased ettevaatusprintsiibid. Tarbijakaitsjad ja organisatsioonid nagu OECD on toonitanud, et madal finantskirjaoskus võib viia kallimate laenude võtmiseni​– seega on haritud otsus ja pakkumiste võrdlus sama tähtis nii pankade väikelaenu, kiirlaenu kui ka ühisrahastuslaenu puhul.

Enne lõpliku otsuse langetamist tutvu hoolikalt laenulepingu tingimustega. Igal laenuandjal on kohustus esitada standardne Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, kust leiad kõik olulised numbrid ja tingimused ühes kohas. Kui miski jääb arusaamatuks, küsi selgitust või pea nõu sõltumatu finantsnõustajaga. Kiirlaenu võttes veendu, et sul on konkreetne tagasimaksekava ja distsipliin sellest kinni pidada. Ja pea meeles: iga laen on kaasas kohustus selle eest lõpuks maksta– laenates ostad sisuliselt raha, mille eest maksad intressi näol hinda. Seepärast laena targalt ja vastutustundlikult.

Kiirlaenude turg on Eestis aastatega muutunud läbipaistvamaks ja turvalisemaks. Laenutoode, mis kunagi oli tuntud peamiselt “SMS-laenu” negatiivse maiguga, on tänaseks reguleeritud osa finantssüsteemist. Kiirlaen ise ei ole “hea” ega “halb”– tähtis on, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Informeeritud laenuvõtja, kes hindab realistlikult oma vajadust ja võimekust, võib kiirlaenust abi saada täpselt siis, kui tal seda kõige rohkem vaja on. Samas võib kiirlaen kergekäelisel kasutamisel tekitada võlgnevusi ja stressi. Seetõttu on rõhk sõnapaaril “ vastutustundlik laenamine”: laenake ainult juhul, kui te seda tõesti vajate, võrrelge pakkumisi ning veenduge, et suudate laenu tingimustekohaselt tagasi maksta.