Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?

- Grow Finance’i finantsjuht Ingvar Pruul.
Palgad, tarnijad ja investeeringud tekitavad pingeid just siis, kui äri peaks justkui hästi minema. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise teenuseid pakkuva
Grow Finance'i finantsjuht Ingvar Pruuli sõnul ei peitu selle olukorra põhjus enamasti ei pikkades maksetähtaegades ega liialt suurtes varudes. Probleem on sügavam – ettevõttel puudub piisav ja ajakohane ülevaade oma rahavoogudest ning nende planeerimisest. “Ettevõte lihtsalt ei tea piisavalt täpselt ette, millal raha sisse tuleb ja millal see peab välja minema. Selle asemel tegutsetakse sageli reageerivalt – alles siis, kui kriis on juba käes,“ selgitab Pruul.
Kui ei planeeri, tulevadki üllatused
Puudulik rahavoogude planeerimine toob kaasa mitmeid olukordi, mis on paljudele juhtidele valusalt tuttavad. Näiteks ei arvestata, et müügi kiire kasv tähendab automaatselt ka suuremat vajadust käibekapitali järele. Kui müük kasvab 40%, võib see tähendada, et järgmise poole aasta jooksul on vaja leida täiendavalt kümneid või isegi sadu tuhandeid eurosid varudesse ja nõuetesse.
Teine levinud viga on tegutsemine alles kriisi saabudes. Alles siis, kui palgapäev hakkab ohtlikult lähenema, hakatakse klientidele maksemeeldetuletusi saatma, tarnijatega tingimusi ümber rääkima või pangalt krediidiliini küsima.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti jäetakse sageli läbi mängimata erinevad stsenaariumid. Mis juhtub, kui üks suurem klient maksab tavapärasest 60 päeva hiljem? Või kui uus partii tuleb tellida ettemaksuga? Ilma ettevaatava planeerimiseta tabavad sellised olukorrad ettevõtet ootamatult.
Rahavoogude juhtimine ei peaks olema keeruline
Rahavoogude juhtimine ei tähenda tingimata mahukat, kümnete lehekülgede pikkust Exceli mudelit või keerukat BI-süsteemi. Alustuseks piisab selgest arusaamast mõnest põhiküsimusest:
- millal arved reaalselt laekuvad,
- millal tuleb tarnijatele tasuda,
- kuidas on ajastatud varude sisseost,
- ning millist mõju avaldavad suuremad investeeringud ja palgakulud likviidsusele.
“Raha ei jää ettevõttes kinni seetõttu, et kliente või tarnijaid ei saaks mõjutada. Raha jääb kinni seetõttu, et juhtkond ei tea piisavalt vara, et neid üldse mõjutama hakata,” võtab Pruul kokku.
Just need on kolm tüüpilist viga rahavoogude juhtimisel
Pruuli sõnul korduvad paljudes ettevõtetes samad mustrid, mida oleks tegelikult lihtne ennetada. Esiteks ei tehta rahavoogude prognoosi üldse või tehakse seda liiga harva. Vaadatakse minevikku ehk kasumiaruannet ja bilanssi, kuid ei vaadata 3–12 kuud ette. Ilma ettevaatava vaateta ei ole võimalik ka teadlikke otsuseid teha.
Teiseks on nõuete haldamine passiivne. Ettevõttel puudub selge ülevaade võlaportfellist ja tulevastest laekumistest. Arved saadetakse välja, kuid meeldetuletused ei ole süsteemsed ning tulemuseks on paisuvad nõuded ja kinni jäänud raha.
Kolmandaks eksitakse varude juhtimisel – investeeritakse kas liiga palju või liiga vähe. Mõlemad variandid tekitavad pingeid: kas raha on laos kinni või jääb müük tegemata.
Miks siis ikkagi Excelist ühel hetkel enam ei piisa?
Excelil on finantsjuhtimises oma väga oluline roll. Ingvar Pruul rõhutab, et algfaasis on Excel isegi hädavajalik – see sunnib juhte äri numbriliselt mõistma, ise loogikat läbi mõtlema ja seoseid tajuma. Just seal tekib arusaam, millised tooted, osakonnad või tegevused ettevõtet tegelikult edasi viivad.
Probleem tekib siis, kui ettevõte kasvab, kuid finantsjuhtimise “vundament” jääbki Exceli tasemele pidama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Exceli suurimad miinused suuremas organisatsioonis on manuaalne töö ja vigade oht, versioonikontrolli puudumine ning aegunud andmed. Piisab ühest eksimusest valemis või ühest värskendamata failist, et kogu prognoos muutuks ebatäpseks ja otsuseid tehakse valede numbrite põhjal.
Kuigi ka Excelis on võimalik väga hea süsteem üles ehitada, nõuab see distsipliini, selgeid rolle ja tugevaid kontrollmehhanisme. Praktikas jõuavad paljud ettevõtted aga hetke, kus on vaja liikuda järgmisele tasemele.
Milliseid näitajaid peaks juht reaalajas nägema?
Juhi ja finantsjuhi jaoks on kriitilise tähtsusega, et teatud näitajad oleksid alati kättesaadavad ja ajakohased. Nende hulka kuuluvad näiteks kontode lõikes rahajääk, raha sisse- ja väljavool perioodide kaupa, lühiajaline rahavoogude prognoos ning nn cash runway – kui kaua ettevõttel praeguse tempo juures raha jätkub.
Väga oluline on omada ka selget ülevaadet nõuetest ostjatele, kohustustest tarnijatele, tulude ja kulude trendidest ning varude muutustest.
Kuidas Power BI aitab juhil paremaid otsuseid teha?
Power BI ei ole lihtsalt üks aruandlustööriist, vaid juhile vajalik strateegiline juhtimiskeskus. Hästi üles ehitatud raport annab kiire ja visuaalse ülevaate ettevõtte seisust, trendidest ja riskidest – sellest, kas ettevõte tegelikult kasvab ja kus raha parasjagu liigub.
Raamatupidaja töötab endiselt detailidega, ent juht vajab tervikpilti ning just siin tuleb Power BI tugevus esile. Samas rõhutab Pruul, et ükski tööriist ei tee imesid, kui andmed ja loogika pole eelnevalt korrastatud. “Power BI töötab suurepäraselt ainult siis, kui kodutöö on tehtud – andmed on korras ja aruandluse loogika paigas. Me alustame oma klientidega alati just sellest,” ütleb ta.
Kõik need teemad – rahavoogude planeerimine, tüüpilised vead, Exceli ja Power BI roll ning juhtidele olulised näitajad on teemaks
11.veebruaril toimuval tasuta veebiseminaril “Kaasaegne finantsjuhtimine”.Svea Finance ja Grow Finance jagavad seminaril praktilisi kogemusi ja tööriistu, mida kasutatakse iga päev Eesti ja rahvusvaheliste ettevõtete juhtimisel.
Kui tunned, et ettevõte justkui kasvab, kuid rahaline pinge on õhus, annab üritus sulle vajaliku praktilise raamistiku, kuidas olukorda teadlikumalt juhtida ja ebameeldivaid üllatusi vältida.
Tule tasuta veebiseminarile ja saa tervikpilt kaasaegsest finantsjuhtimisest!
Tasuta veebiseminar “Kaasaegne finantsjuhtimine” on mõeldud juhtidele ja finantsotsustajatele, kes tahavad mõista, kuidas müük, rahavood ja riskijuhtimine peavad kasvavas ettevõttes koos toimima.
Kui soovid teada:
– millal müük toetab rahavooge ja millal hakkab neid hoopis lõhkuma,
– kuidas vältida kasvu, mis viib käibevahendite kriisini,
– millised on praktilised lahendused suurte tellimuste ja pikkade maksetähtaegade puhul, siis tule veebiseminarile.
Seotud lood
Paljude ettevõtete jaoks ei ole suurim väljakutse mitte müügi kasvatamine, vaid see, kuidas müük ja rahavood päriselt omavahel tööle panna. Käive võib ju kasvada, tellimusi jaguda, ent kontol valitseb siiski pidev pingeseis. Just siit saavad alguse otsused, mis määravad, kas kasv viib ettevõtte järgmisele tasemele või hoopis raskustesse. Milliseid samme saab juht astuda nüüd ja kohe, et müük ei töötaks ettevõtte enda vastu?