• OMX Baltic0,18%277,05
  • OMX Riga−0,58%874,29
  • OMX Tallinn−0,05%1 743,09
  • OMX Vilnius0,49%1 057,97
  • S&P 500−0,92%5 797,42
  • DOW 30−0,96%42 514,95
  • Nasdaq −1,6%18 276,65
  • FTSE 1000,51%8 301,13
  • Nikkei 2250,1%38 143,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,61
  • OMX Baltic0,18%277,05
  • OMX Riga−0,58%874,29
  • OMX Tallinn−0,05%1 743,09
  • OMX Vilnius0,49%1 057,97
  • S&P 500−0,92%5 797,42
  • DOW 30−0,96%42 514,95
  • Nasdaq −1,6%18 276,65
  • FTSE 1000,51%8 301,13
  • Nikkei 2250,1%38 143,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,61
  • 20.02.17, 14:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahastamisvõimalused majanduskasvu kiirenemiseks soodsad

Eesti ettevõtete rahastamist toetavad hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varem kogutud kasumid. Ettevõtted laenavad varasemast rohkem Eestist ja vähem välismaalt, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Rahastamisvõimalused majanduskasvu kiirenemiseks soodsad
  • Foto: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Eesti ettevõtete rahastamisvõimalused on jätkuvalt head
Seda toetavad pangalaenude hea kättesaadavus, baasintressimäärade väga madal tase ja varem kogutud kasumid. Eelkõige suurtel ja välisomanduses olevatel ettevõtetel on endiselt soodne ligipääs ka välismaisele rahastamisele. Rahastamisvõimalusi on suurendanud pangandusvälise finantssektori areng, nt ühisrahastus, era- ja riskikapitalifondide areng jms. Peamine risk rahastamisele on kasumite jätkuv kahanemine, mis võib vähendada pankade, investorite ja äripartnerite valmisolekut ettevõtteid rahastada. Lisaks on väiksema kasumlikkuse korral ettevõtetel endil vähem raha investeerimiseks.
Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlik investeerimine ja välismaalt laenamise vähenemine
Investeeringute rahastamiseks kasutatavate pikaajaliste võlakohustuste jääk kasvas 2016. aastal ligikaudu 2%. Kui Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aastal kiiresti, peaaegu 8%, siis välismaalt laenamine kahanes. Välismaalt laenamine vähenes, kuna tegevusaladel, kus peamiselt välismaalt laenatakse (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Lisaks vähendasid ettevõtted grupisiseseid lühiajalisi kohustusi. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kiireneb võlakohustuste kasv 2017.?2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%?6%ni aastas. Kasv kiireneb eelkõige seetõttu, et investeeringud taastuvad ning lühiajaliste laenude praegune suur langus taandub.
Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea
Seda toetavad nii pankade kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus kui ka soodne rahastamisolukord. Pangad suudavad jätkuvalt uusi laene anda kodumaiste hoiuste suurenemise ja laenude tagasimaksete arvel. Pankadevaheline konkurents oli 2016. aastal ettevõtete laenuturul endiselt üsna tugev, eriti suurettevõtete madala ris­kisusega laenude osas ja seetõttu langes selliste laenude intressimäär enam kui väiksemate ettevõtete laenude oma.
Allikas: Eesti Pank
 

Seotud lood

Uudised
  • 30.06.17, 15:15
BaltCap rajas 50 miljoni euro suuruse investeerimisfondi
Baltikumi suurim erakapitali ettevõte BaltCap rajas uue investeerimisfondi BaltCap Growth Fund, mis pakub kasvukapitali Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevatele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.24, 12:06
Käes on parimad aastad võlakirjade emiteerimiseks
Investorite huvi võlakirjade vastu on suur, sest langevate intressimäärade keskkonnas võib võlakirjadest päris head tootlust saada. Lähiaastad on võlakirjade aastad, nenditakse saates “Soraineni sagedus”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele