20. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ettevõtete rahastamisvõimalused on jätkuvalt head

Seda toetavad pangalaenude hea kättesaadavus, baasintressimäärade väga madal tase ja varem kogutud kasumid. Eelkõige suurtel ja välisomanduses olevatel ettevõtetel on endiselt soodne ligipääs ka välismaisele rahastamisele. Rahastamisvõimalusi on suurendanud pangandusvälise finantssektori areng, nt ühisrahastus, era- ja riskikapitalifondide areng jms. Peamine risk rahastamisele on kasumite jätkuv kahanemine, mis võib vähendada pankade, investorite ja äripartnerite valmisolekut ettevõtteid rahastada. Lisaks on väiksema kasumlikkuse korral ettevõtetel endil vähem raha investeerimiseks.

Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlik investeerimine ja välismaalt laenamise vähenemine

Investeeringute rahastamiseks kasutatavate pikaajaliste võlakohustuste jääk kasvas 2016. aastal ligikaudu 2%. Kui Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aastal kiiresti, peaaegu 8%, siis välismaalt laenamine kahanes. Välismaalt laenamine vähenes, kuna tegevusaladel, kus peamiselt välismaalt laenatakse (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Lisaks vähendasid ettevõtted grupisiseseid lühiajalisi kohustusi. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kiireneb võlakohustuste kasv 2017.?2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%?6%ni aastas. Kasv kiireneb eelkõige seetõttu, et investeeringud taastuvad ning lühiajaliste laenude praegune suur langus taandub.

Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea

Seda toetavad nii pankade kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus kui ka soodne rahastamisolukord. Pangad suudavad jätkuvalt uusi laene anda kodumaiste hoiuste suurenemise ja laenude tagasimaksete arvel. Pankadevaheline konkurents oli 2016. aastal ettevõtete laenuturul endiselt üsna tugev, eriti suurettevõtete madala ris­kisusega laenude osas ja seetõttu langes selliste laenude intressimäär enam kui väiksemate ettevõtete laenude oma.

Allikas: Eesti Pank