Baltikumi suurim erakapitali ettevõte BaltCap rajas uue investeerimisfondi BaltCap Growth Fund, mis pakub kasvukapitali Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevatele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

- Eesti Äriinglite Võrgustiku tegevjuht Heidi Kakko.
- Foto: Andras Kralla
Fondi esmane kapitalimaht on 40 miljonit eurot. Eestis juhivad seda BaltCapiga värskelt liitunud investorid Heidi Kakko ja Marek Kiisa, vahendab Äripäev.
BaltCap Growth Fundi partneri ja investeerimiskomitee liikme Heidi Kakko sõnul on nõudlus uut tüüpi fondi järgi väga suur. „Seni nappis Eestis võimalusi rahastamaks 1–5 miljoni eurose aastakäibega ettevõtete kasvu. Samaaegselt on olnud selge vajadus kapitalisüstiks laienemisambitsioonidega äridele. Uue fondi poolt kasvukapitali pakkumine täidab siinsel turul olulise tühja koha,“ selgitas Kakko pressiteates.
BaltCap Growth Fundi teine partner Marek Kiisa lisas, et fond keskendub peamiselt investeeringutele, mis jäävad 0,5–3 miljoni euro vahemikku. „Oluline on ka see, et lõpuks ometi saavad kohalikud pensionifondid investeerida otse Baltikumi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse,” ütles ta. Fondi üks suurimaid investoreid on Swedbanki pensionifondid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kakko lisas, et BaltCap Growth Fundi tehtavate investeeringute puhul panustab investor ettevõtetesse lisaks kapitalile nii oma teadmiste, kogemuste kui kontaktivõrgustikuga, et leida koostöös teiste omanikega parimad lahendused ettevõtete kasvule.
BaltCap Growth Fund on üks esimesi selle aasta algusest kehtima hakanud investeerimisfondide seaduse alusel asutatud usaldusfonde ehk usaldusühingu vormis tegutsev fond, mis tähendab fondi investeerivate institutsionaalsete investorite jaoks, et fondi tasemel ei toimu tulude topeltmaksustamist – fond on maksunduslikult läbipaistev.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Linda Nektar on hea näide alternatiivturul tegutsemise kasust, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Kesise kapitalituru tõttu voolab raha lihtsalt Eestist välja, selle asemel et hoiustajalt ettevõtetesse liikuda, kirjutab Redgate Capitali väärtpaberite müügi ja kauplemise osakonna juht Kristjan Petjärv.
Eesti ettevõtete rahastamist toetavad hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varem kogutud kasumid. Ettevõtted laenavad varasemast rohkem Eestist ja vähem välismaalt, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Ajal, kus raha põleb kahest otsast ja häid investeerimiskohti näib nappivat, lõid kolm Eesti erainvestorit riigi esimese finantsinspektsioonilt loa saanud hedge-fondi tüüpi riskifondi KRR Funds, kirjutab Äripäev.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.