- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus riskifond sihib 40protsendist tootlust
Ajal, kus raha põleb kahest otsast ja häid investeerimiskohti näib nappivat, lõid kolm Eesti erainvestorit riigi esimese finantsinspektsioonilt loa saanud hedge-fondi tüüpi riskifondi KRR Funds, kirjutab Äripäev.
KRR Fundsi teeb eriliseks see, et kuigi selle loomine jääb 2012. aastasse, tegutses fond kuni viimase ajani kinniselt, investeerides vaid omanike vara. Möödunud aastast on fondil ette näidata ligi 60protsendine tootlus, nii et nüüd otsustati see avada kõikidele soovijatele. Fondi eesmärk on teenida kuus 1,95–2,85 protsenti tootlust, mis tooks aastases plaanis kaasa 26–40protsendise tootluse.
Hedge-fondi ehk riskimaandusfondi idee on selles, et kui börsidel või turgudel riskid realiseeruvad, suudab hedge-fondi strateegia neist kasu lõigata. KRR Fundsi rajas varahaldusettevõte 4Times Capital AS, mille juhatusse kuuluvad Reet Roos, kes on Eestis tuntud ärinaine ja IRLi poliitik, EBSi lektor ja ettevõtte Montreux juht Lauri Luiker ning finants- ja maksunõustaja Mart Schults.
Riskifondidele võiks Eestis turgu olla
Fondide igapäevatööd juhtiv Mart Schults rääkis, et huvi äsja avatud fondi vastu on, aga kuna veebileht, kus ka tootlusnumbrid avaldatakse, on olnud üleval vaid paar päeva, on huvi kohta veel vara mingeid järeldusi teha.
Praegu on neil pakkuda kaht tüüpi fonde: esimesse tuleb panustada minimaalselt 50 000 eurot ning sealt tehakse väljamakseid kvartaalselt. Teise puhul peaks panustama minimaalselt 10 000 eurot, aga kuna fond toimib liitintressi põhimõttel, sest regulaarseid väljamakseid ei tehta, siis saab osakuomanik tulu hiljem osakuid müües.
Esimese puhul on fondivalitseja osaks edukustasuna 50, teisel puhul 30 protsenti. „Hedge-fondi loomise idee sündis sellest, et sellega saab investeerida nii alusvarade tõusule kui ka langusele panustades ja me arvame, et see on oluline tänases keskkonnas, kus enamik inimesi saab ainult osta ja siis tõusu oodata,“ rääkis Schults, kuidas hedge-fondi idee sündis.
Tema hinnangul võib Eestis hedge-fondidel turgu olla. „Päris ausalt öeldes meil selliseid fonde praktiliselt pole. Eestis on eraisikute ja ettevõtete pangaarvetel tohutu kogus raha, mida ei kasutata mitte mingil moel investeerimiseks. Ja lepime kokku, et pangadeposiit ei ole investeerimine. Hedge-fondides on kaduvväike osa rahast. Mujal maailmas see nii pole,“ rääkis Schults.
60protsendine aastatootlus
KRR Funds opereerib tegevust läbi Swedbanki. Strateegiaid katsetati peaaegu kolm aastat ning lasti fondi varadel kasvada ligi poole miljoni euroni, enne kui teenust laiemalt pakkuma otsustati hakata.
„Aeg testimiseks oli võetud just riskide maandamise strateegia väljatöötamiseks, mis võimaldab pikas perspektiivis stabiilset tootlust saavutada. Et sellised olukorrad nagu hiljutine nafta hinna suur muutus, Brexit või USA uue presidendi tegemised meie tootlusele nii negatiivselt ei mõjuks,“ selgitas Schults ja lisas, et möödunud aasta kujunes heaks just tänu pikale testperioodile. 2016. aasta tootlusnumber näib tavainvestorile ulmeline – 60 protsenti.
Kuidas selline tootlus saavutati? „See on väga kallis ärisaladus. Eks praegused ja tulevased konkurendid loevad ka,“ vastas Schults. Aga ta kinnitas, et kogu nende tegevus toimub finantsinspektsiooni valvsa silma all. „Avaldame finantsinspektsiooni poolt kontrollitud tootlust ja fondiosaku väärtust regulaarselt kodulehel ja oleme inspektsiooni range kontrolli all, esitame neile regulaarselt aruandeid,“ sõnas Schults.
Hetkel kuum
Veebilehelt on võimalik lugeda, et investeeritakse toormetega seotud tuletisväärtpaberitesse. Schultsi sõnul ei tähenda see, et ainuüksi toormetesse investeeritaks. „Tegeleme nende alusvaradega, mis annavad hetkel meile parimat tootlust. Vahel on need toorained, vahel hoopis teised varaklassid,“ selgitas Schults.
Nõrgad närvid hullemad kui turgude kõikumine
Hedge-fondide puhul peab paika rusikareegel, et mida suurem „võiduvõimalus“, seda suurem kaotusepotentsiaal. Aastases plaanis sihib uus riskikapitalifond 40protsendist tootlust.
Riskikapitalifondi investorina näeb Schults eelkõige rahulikku ja meelekindlat inimest. „Turgude kõikumine pole meie strateegia valguses sugugi halb. Sealt kasvab välja võimalus head tootlust saada. Meile sobib nii tõus kui langus. 20–40% tootlust ei tähenda sugugi sama suurt võimalust nii-öelda kõigest ilma jääda. Loomulikult võib ka nii-öelda negatiivseid kuid ette tulla, aga see on täiesti normaalne. Enamus raha kaotatakse turul siiski mitte kõikumiste, vaid nõrkade närvide tõttu. Vahel on lihtsalt vaja oodata,“ rääkis Schults.
Kui fondid täidavad oma peamist eesmärki – pakkuda klientidele stabiilset ja head kapitali kasvu –, siis usub Schults, et kasv tuleb iseenesest. „Seega suuname kogu oma tähelepanu ainult ja ainult sinna. Meie valdkonnas pole riigipiirid või geograafiline asukoht õnneks kuigi tähtsad, nii et ses mõttes meil kasvupiire pole,“ rääkis ta.
Loe täismahus artiklit Äripäevast.
Autor: Liina Laks, Äripäev
Seotud lood
Baltikumi suurim erakapitali ettevõte BaltCap rajas uue investeerimisfondi BaltCap Growth Fund, mis pakub kasvukapitali Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevatele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
Lords LB Asset Managementi hallatava investeerimisettevõtte Tewox võlakirjade pakkumise lõpuni on jäänud kolm päeva. Balti riikide investorid saavad investeerida 220 miljoni euro väärtuses jaemüügikinnisvaraportfelli haldava ettevõtte võlakirjadesse kuni 14. augustini.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele