Eesti SKP kasvas eelmisel aastal 1,6 protsendi võrra. Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri hinnangul on tegemist suurepärase kasvuga, kirjutab Äripäev.

- Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur.
- Foto: Andres Haabu
„1,6% on suurepärane kasv. See on märksa kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine,“ kommenteeris Vitsur Delovõje Vedomostile. „Seda statistikat veel pole, aga arvan, et liidu keskmine on 0,2–0,3 protsenti, samas kui meil on 1,6. Eriti tugev oli meil eelmise aasta neljas kvartal, kui SKP kasvas 2,7% võrra,“ lisas Vitsur.
Kasvu peamise mootorina näeb Vitsur tugevat siseturgu – just seepärast läheb ka jaemüüjatel praegu hästi. „Palgad kasvasid 5% jagu, jalad sai alla elektroonika: Rootsi firmad, mis siin tegutsevad, leidsid uusi kliente. Väga hästi läheb ka puiduäril, ja loomulikult kasvu vedaval IT-l,“ loetles Vitsur.
Sellega, et paljude hinnangul on majanduse veduriks olev IT suuresti mull, Vitsur üldse ei nõustu. „See ei ole mull. See on neljas tööstusrevolutsioon. IT tõstab ettevõtete ja tööjõu efektiivsust ning konkurentsivõimet,“ põhjendas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Statistikaameti andmetel langeb Eesti ettevõtete kasum juba kolmandat aastat järjest. Vitsur selgitab, et eelmisel aastal tõstsid ettevõtted palku ega koondanud, mis viis kasumi languseni. „Kuid siin on üks aga: nõudlus enne seda ei kasvanud, aga praegu on see ilmselgelt tõusnud. Seda on näha sellestki, et neljandas kvartalis investeerisid ettevõtted mitte hoonetesse, vaid masinatesse ja seadmetesse. See tähendab, et on oodata nõudluse kasvu.“
Kui stabiilseks aga see 1,6% kasv jääb? „Seda ei oska teile täna öelda ükski majandusteadlane. Keegi ei tea, kuidas reageerib Ameerika majandus Trumpi reformidele. Aga see on väga oluline faktor, kuna USA mõju ülejäänud maailmale on tohutu,“ märkis Vitsur.
*Artikkel ilmunud Äripäevas.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.