- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,2%7 667,87
- DOW 300,13%53 484,08
- Nasdaq 0,44%26 094,84
- FTSE 1000,2%10 875,89
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,77
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,2%7 667,87
- DOW 300,13%53 484,08
- Nasdaq 0,44%26 094,84
- FTSE 1000,2%10 875,89
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rekordilise jooksevkonto ülejäägi põhjustas hoogne ekspordikasv
Möödunud aastal ületas jooksevkonto ülejääk esmakordselt poole miljardi euro piiri. Suure ülejäägi põhjustas mahukas kaupade ja teenuste väljavedu, mis eriti hoogustus aasta teisel poolel, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kristo Aab.
Võrdluses 2015. aastaga suurenes jooksevkonto ülejääk ligikaudu 100 miljoni euro võrra ja seda peamiselt väiksema tulude väljavoolu tõttu. Viimaste aastatega võrreldes jooksevkonto ülejäägi suurenemine siiski selgelt aeglustus, mis on kooskõlas Eesti Panga majandusprognoosiga.
Ettevaatlikkus investeerimisel
Lisaks headele eksporditulemustele kasvas 2016. aasta neljandas kvartalis jätkuvalt kaupade ja teenuste sissevedu. Aasta kokkuvõttes suurenes kaupade sissevedu üle 3% ja teenuste sissevedu koguni üle 8%. Kui aasta esimeses pooles toetas kaubaimpordi kasvu kapitalikaupade ehk investeeringuteks mõeldud toodete sissevedu, siis aasta lõpuni samasugust tempot hoida ei suudetud ning neljandas kvartalis veeti kapitalikaupu sisse isegi vähem kui aasta varem. See viitab (ettevõtete) ettevaatlikkusele investeeringute tegemisel ning üldise investeerimisaktiivsuse oodatust tagasihoidlikumale taastumisele. Seda kinnitab ka maksebilansi finantskonto, mis näitab, et välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti otseinvesteeringuid vähem, kui sealt raha välja viidi ehk n-ö uut raha investeerimiseks 2016. aastal riiki ei tulnud.
Eesti oli netolaenuandja
Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid 2016. aastal rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti aasta kokkuvõttes netolaenuandja. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe kerkis selle taustal aasta kokkuvõttes –37%ni SKPst. Ülejäägis jooksevkonto loob eeldused netoinvesteerimispositsiooni paranemiseks ning praeguse trendi jätkudes võiks Eesti järgnevate aastate jooksul jõuda ka Euroopa Komisjoni soovitatud –35%ni.1
1 Euroopa Komisjon käsitleb rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni kui üht näitajat, mille abil tuvastada võimalikke tasakaalustamatusi majanduses, ja on tasakaalu ohustavaks piiriks seadnud –35% SKPst.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele