• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,77
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,77
  • 28.03.17, 12:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miks koostada raamatupidamise aastaaruanne IFRSi kohaselt

Paljud Eesti ettevõtted saavad raamatupidamise aastaaruande koostamisel valida, kas koostada see vastavalt kohalikule Eesti heale raamatupidamistavale või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (ingl k International Financial Reporting Standards, lühend IFRS)*. Käesolev artikkel toob välja kolm põhjust, miks IFRSile üleminek võib ettevõtte või tema aruande tarbijate jaoks olla kasulik valik.
Mõnele ettevõttele on kasulikum minna üle IFRSi-põhisele aruandlusele.
  • Mõnele ettevõttele on kasulikum minna üle IFRSi-põhisele aruandlusele. Foto: Karen Harms
IFRS kui raamatupidamise rahvusvaheline suhtluskeel
Kuna üldjuhul ei olene IFRSi käsitlus ettevõtte asukohariigist, siis annab IFRSi kasutamine eri riikide ettevõtetes samasuguse tulemuse ning puudub vajadus raamatupidamises esitatud info „tõlkimise“ järele. Nimetatud asjaolu võib olla vajalik eelkõige selliste ettevõtete jaoks, kellel on rahvusvahelised äritegevused või huvigrupid (nt potentsiaalsed investorid, kliendid, tarnijad).
Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib IFRS sellisena, nagu Euroopa Liit on selle vastu võtnud, ning sellekohast teavet leiab SIIT. Samuti on vajalik rõhutada, et kui aruanne koostatakse IFRSi kohaselt, siis tehakse seda läbivalt kõikides arvestusvaldkondades, st IFRSi valdkonna-, tehingu- või üksnes mõne(de) standardi(te) põhine rakendamine ei ole lubatud. Lisaks, kui ettevõte otsustab Eesti hea raamatupidamistava asemel kasutada IFRSi esmakordselt, rakendatakse esmakordset IFRSile üleminekut üldjuhul tagasiulatuvalt kõikide varasemate perioodide suhtes, mida aruandes kajastatakse.
IFRSi rakendamise võimalik positiivne mõju omakapitalile ehk netovarale
IFRS sisaldab selliseid arvestuspõhimõtteid, millel võib võrreldes Eesti hea raamatupidamistavaga olla ettevõtte omakapitalile ehk netovarale suurendav mõju. Näiteks võib materiaalset põhivara ühe või mitme vara klassi piires kajastada soetusmaksumuse meetodi asemel ümberhindluse meetodil. Ümberhindluse meetodi kohaselt hinnatakse varade klass õiglasesse väärtusesse (mis võib bilansilisest jääkmaksumusest olla oluliselt kõrgem) ning alustatakse ümberhinnatud väärtuse amortiseerimist lähtuvalt eeldatavast kasulikust elueast. Kui ümberhindluse tagajärjel materiaalse põhivara bilansiline maksumus suureneb, siis esitatakse korrespondeeruv mõju ettevõtte omakapitali suurenemisena.
Olenevalt õiglase väärtuse muutusest võib ümberhindluse meetodi rakendamine olla vajalik näiteks kolme- või viieaastase intervalliga, olenevalt sellest, millal vara klassi bilansiline jääkmaksumus hakkab oluliselt erinema tema õiglasest väärtusest. Eesti hea raamatupidamistava materiaalse põhivara ümberhindluse meetodil kajastamist ja üleshindlust ei võimalda.
Teise näitena võib tuua firmaväärtuse käsitluse. Nimelt loetakse firmaväärtus IFRSi kohaselt määramata elueaga immateriaalseks varaks, mida ei amortiseerita, kuid mille kohta viiakse igal bilansipäeval läbi väärtuse test. Kui selles testi tulemusel allahindluse vajadust ei tuvastata, siis firmaväärtuse bilansilist maksumust ei muudeta. Eesti hea raamatupidamistava kohaselt loetakse firmaväärtus amortiseeritavaks immateriaalseks varaks ning kui selle vara kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul.
IFRS aruanne annab ettevõttest ja tema finantsjuhtimisest põhjalikuma ülevaate
IFRSi kohaselt tuleb raamatupidamisaruandes esitada mahukat ja detailset lisainformatsiooni. Näiteks tuleb IFRSi-põhistes aruannetes avalikustada ettevõtte kapitalijuhtimise põhimõtted, ettevõttega seotud finantsriskide kirjeldus (nt krediidi-, likviidsus- ja tururisk) ning ettevõtte juhtkonna tegevused nende riskide juhtimiseks ja maandamiseks.
Ühelt poolt võimaldab sellise info avaldamine ettevõttel näidata enda finantsjuhtimise eripärasid ja meisterlikkust. Teiselt poolt annab sellise info avalikustamine aruande tarbijatele võimaluse saada ettevõttest laiem ja tervikum arusaam, näha rohkem aruandes esitatud numbrite taha ning teha seeläbi selle ettevõtte kohta kaalutletumaid otsuseid.
Kokkuvõtteks saab öelda, et IFRS võimaldab anda finantsaruandlusele rahvusvahelise mõõtme, teha valikuid mitmekülgsemate arvestuspõhimõtete vahel ning esitada aruandes ettevõttespetsiilist ja professionaalset finantsinformatsiooni.
 
*Eestis peavad IFRSi kohaselt raamatupidamise aastaaruanded koostama järgmised ettevõtted: börsiettevõte, krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisühing ja kindlustusandja.
BDO Eesti IFRS-töörühmaga tutvu lähemalt SIIN.
Allikas: Raamatupidaja.ee
Autor: Barbara Asu, Sven Siling, Liina Oolup, Margit Viks, BDO vandeaudiitorid

Seotud lood

Uudised
  • 21.06.17, 11:00
Abina saadud vara hindamisel tuleb läbi murda regulatiivsete vastuolude puntrast
Eesti raamatupidamise hea tava näeb ette varade arvestuse soetusmaksumuses või turuväärtuses. Viimasel kümnendil on toimunud pidev liikumine turupõhise arvestuse poole. Oluline roll turupõhise arvestuse kasutamisel on nii IFRSi standardite otsesel ülevõtmisel ettevõtetes ja asutustes kui ka kohalike raamatupidamisstandardite muutmisel IFRSi põhimõtetele vastavaks, kirjutab EL Konsulti tegevpartner Marko Err.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.09.24, 15:27
Norman Aas: maksuamet on Eesti firmajuhtide isiklikust varast nõudnud sadu tuhandeid eurosid
Eestis on laialdane kohtupraktika selle kohta, kus juhatuse liikmelt on maksejõuetu äriühingu maksuvõlg sisse nõutud, sest juht on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohutust, ütles endine riigi peaprokurör, Soraineni advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Norman Aas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele