28. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks koostada raamatupidamise aastaaruanne IFRSi kohaselt

Mõnele ettevõttele on kasulikum minna üle IFRSi-põhisele aruandlusele.
Foto: Karen Harms
Paljud Eesti ettevõtted saavad raamatupidamise aastaaruande koostamisel valida, kas koostada see vastavalt kohalikule Eesti heale raamatupidamistavale või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (ingl k International Financial Reporting Standards, lühend IFRS)*. Käesolev artikkel toob välja kolm põhjust, miks IFRSile üleminek võib ettevõtte või tema aruande tarbijate jaoks olla kasulik valik.

IFRS kui raamatupidamise rahvusvaheline suhtluskeel

Kuna üldjuhul ei olene IFRSi käsitlus ettevõtte asukohariigist, siis annab IFRSi kasutamine eri riikide ettevõtetes samasuguse tulemuse ning puudub vajadus raamatupidamises esitatud info „tõlkimise“ järele. Nimetatud asjaolu võib olla vajalik eelkõige selliste ettevõtete jaoks, kellel on rahvusvahelised äritegevused või huvigrupid (nt potentsiaalsed investorid, kliendid, tarnijad).

Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib IFRS sellisena, nagu Euroopa Liit on selle vastu võtnud, ning sellekohast teavet leiab SIIT. Samuti on vajalik rõhutada, et kui aruanne koostatakse IFRSi kohaselt, siis tehakse seda läbivalt kõikides arvestusvaldkondades, st IFRSi valdkonna-, tehingu- või üksnes mõne(de) standardi(te) põhine rakendamine ei ole lubatud. Lisaks, kui ettevõte otsustab Eesti hea raamatupidamistava asemel kasutada IFRSi esmakordselt, rakendatakse esmakordset IFRSile üleminekut üldjuhul tagasiulatuvalt kõikide varasemate perioodide suhtes, mida aruandes kajastatakse.

IFRSi rakendamise võimalik positiivne mõju omakapitalile ehk netovarale

IFRS sisaldab selliseid arvestuspõhimõtteid, millel võib võrreldes Eesti hea raamatupidamistavaga olla ettevõtte omakapitalile ehk netovarale suurendav mõju. Näiteks võib materiaalset põhivara ühe või mitme vara klassi piires kajastada soetusmaksumuse meetodi asemel ümberhindluse meetodil. Ümberhindluse meetodi kohaselt hinnatakse varade klass õiglasesse väärtusesse (mis võib bilansilisest jääkmaksumusest olla oluliselt kõrgem) ning alustatakse ümberhinnatud väärtuse amortiseerimist lähtuvalt eeldatavast kasulikust elueast. Kui ümberhindluse tagajärjel materiaalse põhivara bilansiline maksumus suureneb, siis esitatakse korrespondeeruv mõju ettevõtte omakapitali suurenemisena.

Olenevalt õiglase väärtuse muutusest võib ümberhindluse meetodi rakendamine olla vajalik näiteks kolme- või viieaastase intervalliga, olenevalt sellest, millal vara klassi bilansiline jääkmaksumus hakkab oluliselt erinema tema õiglasest väärtusest. Eesti hea raamatupidamistava materiaalse põhivara ümberhindluse meetodil kajastamist ja üleshindlust ei võimalda.

Teise näitena võib tuua firmaväärtuse käsitluse. Nimelt loetakse firmaväärtus IFRSi kohaselt määramata elueaga immateriaalseks varaks, mida ei amortiseerita, kuid mille kohta viiakse igal bilansipäeval läbi väärtuse test. Kui selles testi tulemusel allahindluse vajadust ei tuvastata, siis firmaväärtuse bilansilist maksumust ei muudeta. Eesti hea raamatupidamistava kohaselt loetakse firmaväärtus amortiseeritavaks immateriaalseks varaks ning kui selle vara kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul.

IFRS aruanne annab ettevõttest ja tema finantsjuhtimisest põhjalikuma ülevaate

IFRSi kohaselt tuleb raamatupidamisaruandes esitada mahukat ja detailset lisainformatsiooni. Näiteks tuleb IFRSi-põhistes aruannetes avalikustada ettevõtte kapitalijuhtimise põhimõtted, ettevõttega seotud finantsriskide kirjeldus (nt krediidi-, likviidsus- ja tururisk) ning ettevõtte juhtkonna tegevused nende riskide juhtimiseks ja maandamiseks.

Ühelt poolt võimaldab sellise info avaldamine ettevõttel näidata enda finantsjuhtimise eripärasid ja meisterlikkust. Teiselt poolt annab sellise info avalikustamine aruande tarbijatele võimaluse saada ettevõttest laiem ja tervikum arusaam, näha rohkem aruandes esitatud numbrite taha ning teha seeläbi selle ettevõtte kohta kaalutletumaid otsuseid.

Kokkuvõtteks saab öelda, et IFRS võimaldab anda finantsaruandlusele rahvusvahelise mõõtme, teha valikuid mitmekülgsemate arvestuspõhimõtete vahel ning esitada aruandes ettevõttespetsiilist ja professionaalset finantsinformatsiooni.

 

*Eestis peavad IFRSi kohaselt raamatupidamise aastaaruanded koostama järgmised ettevõtted: börsiettevõte, krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisühing ja kindlustusandja.

BDO Eesti IFRS-töörühmaga tutvu lähemalt SIIN.

Allikas: Raamatupidaja.ee

Autor: Barbara Asu, Sven Siling, Liina Oolup, Margit Viks, BDO vandeaudiitorid

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077