1. aprill 2017

Kristi Saare: kuidas muuta ühiskonda efektiivsemaks

Tuleva kommunikatsioonijuht ja Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare Pärnu Finantskonverentsil.
Autor: Urmas Kamdron

Tuleva kommunikatsioonijuht ja Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare rääkis Pärnu Finantskonverentsil, kuidas väljastpoolt finantssektorit on võimalik ühiskonda efektiivsemaks muuta ja mis probleemid võivad sellel teekonnal ette tulla.

Kristi Saare sõnul on selleks, et ühiskonda efektiivsemaks muuta, vaja täita kaks tingimust: peab leidma õige probleemi, mida lahendada, ja välja mõtlema, mis on parim võimalus selle lahendamiseks.

Kodanikualgatused tekivad lihtsal põhjusel: inimesed tunnevad, et midagi on puudu. Näiteks tõi ta eestlaste finantshariduse. „Finantshariduses tegutsemise puhul olen näinud, et inimestel on puudu praktilisest teadmisest. Igasuguste teoreetiliste uuringute põhjal on eestlaste finantsteadmised päris head. Inimesed teavad, mida teha ei tohi, aga kui praktikaks läheb, siis teevad ikka just seda,“ sõnas Pelgulinna Gümnaasiumis õpetajana töötav ja eestlaste finantshariduse kasvatamisega tegelev Saare.

Teine probleem on siis, kui teenused on olemas, aga need ei ole piisavalt head. Need on kas liiga kallid või pole piisavalt läbinähtavad või inimesed tunnevad, et maksavad nende eest ebaõiglaselt palju. Tuleva näitel oli probleem see, et II samba süsteemi puhul tundsid inimesed, et nad maksavad liiga palju. „Eestis on kõige madalamad tootlused, aga kõige kõrgemad tasud,“ sõnas Saare.

Mida on uueks algatuseks vaja

Kui õige probleem on üles leitud, ei tähenda see veel, et seda oleks lihtne lahendada. „Esiteks oleks vaja kedagi, kes tuleks ja ütleks, et mina hakkan seda probleemi lahendama. Teiseks on vaja raha. Kui inimesed ja raha on leitud, läheb keeruliseks,“ selgitab Saare. „Kui rääkida süsteemide muutmisest, siis tuleb alustuseks läbi töötada see, mis juba on olemas. Väga paljude süsteemide puhul on aga selleks, et midagi muuta, bürokraatia ja seadusandluskiht nii suur, et üks inimene ei suudaks sellest üksi läbi närida.“

Väga paljud head mõtted ei saagi Saare sõnul teoks lihtsalt seepärast, et motivatsioon kaob, kui saadakse aru, kui palju materjali peab läbi töötama. Paljud innovaatilised mõtted jäävad Saare sõnul selle taha, et liiga palju on regulatsioone või dokumentatsiooni, nii finants- kui ka muudes sektorites. Kodanikualgatuse näitena toob ta „Teeme ära“ projekti ja sõnab, et kui tahame, et selliseid projekte oleks rohkem, tuleks kriitilise pilguga vaadata, kui suur on ooteaeg või pühendumise hulk või seaduste hulk, mis on vaja läbi töötada, selleks et reaalselt midagi muutuks.

Mis kasu tegijad sellest saavad

Saare toob kodanikualgatuste eelisena välja selle, et kui inimesed tahavad ise midagi teha, on nad väga motiveeritud. „Kuna nad ise tarbivad seda toodet või teenust, tahavad nad, et see oleks nii hea kui võimalik. Teiseks keskendutakse selliste algatuste puhul ühele kitsale tükile ja pühendutakse sellele. Kolmas asi ja ilmselt kõige olulisem on see, et selliste kodanikualgatustega jõutakse probleemideni, mis üldsuse teadvuses ei ole väga olulised. Kodanikualgatuste üks suurim pluss on see, et teemale tõmmatakse tähelepanu,“ usub Saare.

Saare sõnul on kodanikualgatuslike projektide tegijatele oluline väärtuspakkumine – nad tunnevad, et nad teevad seda endale ja hingega ning see toode või teenus pole anonüümne, vaid nende enda murest alguse saanud.

Pealegi ei ole kodanikualgatus heategevus, vaid tegemist võib olla täiesti kasumliku projektiga. Saare tõi näiteks, et tema Tuleva kommunikatsioonijuhina suhtleb omanike ehk Tuleva liikmetega, keda on umbes 3200. Ta peab neile pidevalt aru andma ja infot jagama. Nad eeldavad, et peale selle, et nad saavad väärtusliku toote, saavad nad lõppkokkuvõttes ka mingisuguse raha ja et tegemist on kasumlikkust taotleva projektiga.

10 kuud ideest praktikani

Saare sõnul tuleb efektiivsust tõstva algatuse rajamisel esiteks lahendamist vajav probleem tükkideks võtta. Kui konkreetne siht on silme ees, on sinna kergem jõuda. „Tuleva puhul oli lihtne: Tuleva eesmärgiks oli leida 3000 inimest, kes annaksid 3 miljonit eurot ja järgmine samm oli seadustest läbi murda,“ tõi Saare näite.

„Teiseks peab leidma need inimesed, kellega teha koostööd. Mida suurem on inimeste hulk, kes panustavad, seda paremad on tulemused. Mida rohkem inimesi võtavad vasututust ja jagavad kogemusi, seda rohkem on neid, kes tulevad kaasa,“ selgitas Saare.

Kolmandaks ei tohi karta panustada aega. „Me küll tahame, et kõik juhtuks väga kiiresti ja kui hakkame mingit probleemi lahendama, tahame, et lahendused tuleksid nobedalt. Aga praktikas on nii, et mida keerulisema probleemi sa ette võtad, seda rohkem tuleb sinna aega panustada. Tuleva puhul võib öelda, et 10 kuud oli see aeg, mis kulus sellest, kui hõigati idee välja, kuni lõpuks sai asi praktikasse. Sellest ei tohiks lasta end ära hirmutada, sest inimesed on nõus häid lahendusi ootama. Nad saavad neid vilju ehk paremat lahendust, toodet või teenust nautida kogu ülejäänud elu,“ sõnas Saare.

Samas peaks ka süsteem kodanikualgatusi rohkem toetama. „Kui me jõuaksime sinna, et meie süsteem seda veidikene rohkem toetaks, et oleks natukene vähem bürokraatiat ja seadusandlust, millest läbi murda, oleks efektiivset riiki ja efektiivseid lahendusi palju rohkem,“ usub Saare.

Autor: Bret Metsküla, Finantsuudised.ee

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Daisy PelloFinantsuudised.ee juhtTel: 6670405
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077