Pakendiaktsiisi mõju ettevõtetele ja elanikele

Rahandusministeerium on välja töötamas uut pakendiaktsiisi, mida hakatakse koguma Eestisse toodavate pakendikoguste pealt. Igal aastal on planeeritud riigi eelarvesse laekuma 15 miljonit eurot. Kuna kõik lisanduvad maksud kajastuvad ühel hetkel toodete lõpphinnas, tähendaks see kõigi Eesti elanike vahel ära jagatuna 11 eurot aastas.

Kaubandus-tööstuskojas toimunud avalikul ümarlaual ütles Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits, et näiteks toiduainetööstuste marginaalid on suhteliselt väikesed ning kõikide valitsuse poolt praegu planeeritavate maksude enda arvelt kinni maksmine ei ole jätkusuutlik. Lisaks peavad toidutööstused tagama toodete säilivuse ja ohutuse transpordil, mistõttu pole võimalik pakendite kogust ja materjali oluliselt muuta. „Pered ja leibkonnad muutuvad järjest väiksemaks ja toidutööstustelt nõutakse järjest väiksemate koguste ja portsjonitega pakendatud kaupu. See aga tähendab automaatselt suuremaid kulusid pakenditele,“ lisas Ipits. „Paljud ministrid on rõhutanud, et nende soov on ettevõtlust toetada, aga seda tegevust alustakse uute maksude kehtestamisega.“

Hulgikaubandusettevõtte Kodupaber juhi Marge Lambuti sõnul on nende tänane kulu pakendite taaskasutusele samaväärne ühe spetsialisti palkamisega aastaks ajaks. Uus aktsiis suurendaks seda kulu 30–60%. „Lisaks rahalisele kulule on tegemist märkimisväärse ressursikuluga, pakendite deklareerimine võtab täna juba minimaalselt 15 tööpäeva aastas. Samal ajal on turul umbes 30% neid ettevõtjaid, kes ei deklareeri oma pakendeid ning saavad seetõttu oma tooteid odavamalt müüa,“ ütles Lambut.