11. aprill 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas saavad ettevõtted maandada intressiriski?

Foto: pixabay.com
2008. aasta finantskriisist on arenenud maailma intressimäärad olnud langustrendis. Pankade omavaheline laenuintressimäär euribor on kõigi aegade madalaimal tasemel ja püsis kogu 2016. aasta jooksul allpool 0%. Nii madal rahahind võib olla väga atraktiivne ettevõttele, kes kasutab odavat finantseeringut investeerimiseks. Seejuures ei tasu unustada riske.

Intressid muutuvad pidevalt: juba mõne aja pärast võib pilt olla hoopis teistsugune. Intressirisk võib ettevõtte tulemusi oluliselt mõjutada, kuid õnneks saab seda ohtu eri meetoditega maandada.

Kuna arvestatavat majanduskasvu ega inflatsiooni praegu näha pole, on keskpankade toon pigem ettevaatlik ning suunatud majanduse turgutamisele madalate baasintressimäärade ja rahatrüki abil. Suurem osa turuosalisi usub, et lähiaastatel intressimäärad eriti ei tõuse. See peegeldub ka praeguses turuootuses, mille kohaselt eeldatakse, et kuni 2020. aasta alguseni on kuue kuu euribor negatiivne.

Miks üldse intressiriski maandada?

Paraku ei liigu finantsturg tavaliselt nii, nagu temalt oodatakse. Mida enam kaldub konsensus ühele poole, seda suurem on risk liikuda vastupidises suunas.

Vähemalt teoreetilisel tasandil on võimalik, et

- tekib panganduskriis, mis kaotab pankade omavahelise usalduse ja tõstab nendevahelist intressimäära ehk euribori;

- inflatsiooni tekitamisega pingutatakse üle ja/või majanduskasv kiireneb, sundides keskpanku ruttu baasintressi kasvatama, vältimaks majanduse ülekuumenemist.

Nende riskide realiseerumist ei saa te ettevõtjana mõjutada, kuid iga firma juhtkond võib maandada teadmatuse riski.

Intressiriski saab maandada mitmel moel

Tüüpilise laenu intressimäär koosneb kahest komponendist:

- euriborist ja

- marginaalist.

Marginaal on enamasti fikseeritud, kuid riski tekitab euribor, mille määr võib turul muutuda mõne sekundiga.

Võtame näiteks ettevõtte, kellel on ühe miljoni euro jagu laenu, mille intress on kuue kuu euribor pluss 2% laenumarginaal. Praegu, kui euribor on alla 0%, on ettevõtte aastaseks intressikuluks vaid marginaali osa, s.o 2% laenust ehk 20 000 eurot. Kui euribor kerkib ühel päeval näiteks 4%ni, siis on aastane intressikulu kolm korda suurem ehk 60 000 eurot.

Euribori taseme kindlustamiseks on vähemalt kolm meetodit.

Esimene võimalus intressiriski maandamiseks on fikseeritud intressiga laen

Selle lahenduse korral fikseeritakse juba laenulepingus lisaks marginaalile ka euribor: kui euribor peaks tõusma, siis jääb intressimäär ettevõttele kogu laenuperioodi jooksul muutumatuks. Uue laenu puhul mingit lisakulu säärase fikseerimisega ei kaasne. Kui teete muudatuse olemasolevasse laenulepingusse, siis tuleb maksta muutmistasu.

Fikseeritud intressiga laenu eelis on lihtsus – sellega ei kaasne lisatehinguid ega arvepidamist. Loomulikult tuleb arvestada, et kui euribor langeb madalamale, siis maksab ettevõte ikkagi kõrgemat fikseeritud intressimäära.

Selle lahenduse puuduseks on alljärgnevatest variantidest väiksem paindlikkus. Kui ühel päeval soovite minna tagasi ujuvale intressile, siis tuleb teil muuta laenulepingut. Kui intressimäär on vahepeal turul langenud, siis maksate ujuvale intressimäärale minnes või laenu enne tähtaega tagastades pangale välja fikseeritud intressi ja sellest väiksema turuintressi vahe.

Teine võimalus on intressi-swap

Ka intressi-swap’i ehk intressimäära vahetuse ülesanne on alusintressimäär fikseerida. Erinevalt fikseeritud intressiga laenust on intressi-swap finantsinstrument, mis on laenust eraldatud.

Oma sisult tähendab kõige tüüpilisem intressi-swap ujuva intressi vahetamist fikseeritud intressiks. Swap’i ostev ettevõte maksab pangale fikseeritud intressi ja pank maksab ettevõttele ujuvat euribori intressi. Swap’ist saadava ujuva kuue kuu euriboriga katab ettevõte laenu eest makstava kuue kuu euribori. Nii tasub ettevõte laenu puhul tegelikult vaid marginaali osa ja intressi-swap’i puhul fikseeritud intressi.

Tase, mille juurde swap’i intressi fikseerida saab, oleneb turuhinnast. Näiteks viieks aastaks intressi fikseerimise tase on järgmise viie aasta keskmine euribori oodatav määr. Swap’iga saab intressimäära fikseerida kas terveks laenuperioodiks või selle piires mingiks ajavahemikuks. Nagu eelmise lahenduse puhul, ei kaasne ka intressi-swap’i puhul lisatasusid: kõik kulud on juba swap’i fikseeritud intressimääras sees.

Swap on fikseeritud intressiga laenust paindlikum. Swap’il on igal hetkel turuväärtus ja seda saab laenulepingust eraldi müüa, st minna tagasi ujuvale intressile. Kui euribor on vahepeal langenud, siis on swap’il negatiivne väärtus (kuna swap’i fikseeritud intress on sel juhul turuintressist suurem). Kui tahate sellises olukorras laenulepingut lõpetada enne tähtaega ja soovite sulgeda ka vastava swap’i, siis maksate pangale vahe välja, nagu ka eelmise lahenduse puhul.

Erinevalt fikseeritud intressiga laenust võib swap’il olla ka positiivne turuväärtus, kui intressimäär on tõusnud. Sel juhul maksab pank swap’i sulgemisel kliendile positiivse vahe välja.

Swap’i puuduseks on keerulisem arvepidamine, kuna swap on laenu kõrval eraldi instrument, mille turuväärtus kajastub bilansis ja kasumiaruandes. Selleks et vältida kasumiaruandes swap’i väärtuse kõikumist, tuleks kasutada riskimaandamisarvestust (hedge accounting).

Kolmas võimalus on intressilagi

Intressilaega (cap) saate piirata maksimaalset intressi. Lae tase on ettevõtte enda valida. Oletame, et ettevõte ostab intressilae tasemele 1%.

- Kuni euribor püsib allpool 1%, maksab ettevõte ujuvat euribori intressi. Nii on tal võimalik saada kasu sellest, kui intressimäär jääb madalaks.

- Kui euribor tõuseb näiteks 1,5% juurde, siis rakendub intressilagi ja ettevõte maksab piiratud 1% alusintressi ehk koos laenumarginaaliga jääb intressikulu meie näites maksimaalselt 30 000 euro piiresse.

Intressilage ostes tuleb selle väljakirjutajale (kelleks on tavaliselt pank) maksta preemiat. Sellest võib mõelda nagu ühekordsest kindlustusmaksest. Preemia summa oleneb tehingu kestusest ja tasemest, mille juures tahab ettevõte intressiriski piirata.

Erinevalt fikseeritud intressiga laenust ja swap’ist saate intressilae puhul ise määrata, millist kaitsetaset soovite. Sel juhul maksate ikkagi madalat alusintressi, kui intressimäär ei tõuse või langeb veelgi. Samuti ei ole intressilael kunagi negatiivset turuväärtust: kulu on piiratud esialgse preemiaga isegi juhul, kui tahate mingil hetkel intressilae maha müüa.

Lahenduse puuduseks on preemia, mis tuleb intressilae eest maksta kohe tehingu tegemisel.

Valige lahendus ettevõtte järgi

Fikseeritud intressiga laen ja swap fikseerivad alusintressi paigale. Need lahendused annavad kõige stabiilsema rahavoo, kuid oht seisneb selles, et intressimäära langemise korral maksab ettevõte ikkagi kõrgemat fikseeritud määra. Samas ei tohiks seda näha kaotusena, sest kõnealuste instrumentide eesmärk on riske maandada ja teadmatust vähendada, mitte turule n-ö ära teha.

Neist kahest on fikseeritud intressiga laen lihtsam. Seda tasub kasutada juhul, kui te ei taha raamatupidamist keeruliseks ajada ja kui teil on plaanis laenu hoida kindlasti lepingu lõpuni. Swap on kasulik siis, kui soovite laenu enne tähtaega tagastada või kui vajate muud paindlikku lahendust.

Intressilagi on aga hea kaitse juhul, kui teie ettevõte tahab maksta praegu madalat ujuvat intressi, kuid soovib ennast kindlustada halva stsenaariumi vastu. Võite ettevõtte eelarvet koostades mõelda, mis on see tase, kust kõrgemat intressimäära te maksta enam ei tahaks – sellele tasemele ostkegi intressilagi.

See lahendus on hea määramatus olukorras, näiteks kui tulevase laenu võtmine sõltub mingi hanke võitmisest, kusjuures hanke pakkumist tehes on ettevõttel vaja eelarvestada ka intressikulusid. Intressilagi on mõistlik ka konkurentsiolukorras: fikseerimine tekitaks langeva intressimäära korral situatsiooni, kus konkurent saab maksta madalamat ujuvat intressi ja teie ettevõte ei suuda kõrgema fikseeritud intressimäära tõttu tema hinnaga konkureerida.

Maandage intressirisk aegsasti

Selleks et tulla tururiskidega intressiriskidega toime, on väga oluline välja töötada tururiskide maandamise poliitika. See dokument sõnastab, millised on ettevõtte tururiskid ning mida ja millal peaks ettevõte riskidega toimetulekuks tegema.

Ettevõtja peab ühtlasi teadma, mis on selle riskimaandamise täpne eesmärk. Intressiriske maandades saab näiteks vähendada rahavoo ja kasumi kõikumist, tagada finantsilist tugevust või laenukohustuse täitmise võimekust ning eemaldada tururiske, et ettevõte võiks keskenduda oma põhitegevusele.

Kui juhtkond kaalub läbi riskistsenaariumid ja leiab, et ka 10% intressimäär ettevõtet oluliselt ei kõiguta (näiteks kui laenumaht on väga väike), siis võib-olla ei olegi mõtet neid riske maandada. Aga see otsus peab olema teadlik.

Riskimaandamise poliitika aitab kriitilises olukorras vältida paanikat ja teha arukaid otsuseid. Näiteks saavad eri tururiskide mõistmisel ja sobiva lahenduse leidmisel abiks olla pangad.

Allikas: SEB

Autor: Kristofer Vähi, SEB analüütik

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077