Rahandusministeerium prognoosib 2018. aasta majanduskasvuks 3,1 protsenti

„Maailma majandus on arenenud positiivses suunas. Nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele välismaal kasvab ning kasvav nõudlus toetab meie majanduskasvu,” ütles rahandusminister Sven Sester. „Eesti ekspordi kasv üllatas ka eelmisel aastal positiivselt, millest võime järeldada, et ka kiiresti kasvavate palkade juures on meie ettevõtted püsinud konkurentsivõimelised.”

Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas. Neil aastatel tugineb kasv ekspordile, kuid eratarbimise ja investeeringute kasvu toel püsib ka sisenõudluse tugev panus.

Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1211 eurole ja järgmisel aastal 1272 eurole, reaalkasv on tänavu 2,5% ja järgmisel aastal 2,3%. Järgmisel aastal rakendub uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem ja enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni. Selle tulemusel jõuab madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele pangakontole kuni 64 lisaeurot kuus, nii et kasutatav sissetulek kasvab kuni 14%. See omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet tööjõukulude kasvule.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Enamik neist on kuni töö leidmisena edaspidi arvel tööotsijatena, mis ka tööpuuduse määra vastavalt kasvatab. Tööpuuduse määraks on oodata tänavu 7,8% ja järgmisel aastal 8,9%.

Töövõimereformi mõju arvestamata tööpuuduse määr aasta-aastalt veidi langeks, kuna töötavate inimeste hulk kasvab prognoosi järgi möödunud aasta 644 000 inimeselt 2021. aastaks 650 000 inimeseni.

Ligikaudu kolm aastat kestnud hindade langus on läbi. Hinnad hakkasid eelmise aasta lõpus jälle kasvama peamiselt nafta ja toidukaupade kallinemise tõttu. Sel aastal püsib inflatsioon 3,3% juures ja aeglustub järgmisel aastal 2,7%ni.

Kaudsete maksude tõusud moodustavad inflatsioonist sel aastal 0,9 protsendipunkti ning järgmisel aastal 1 protsendipunkti. Maksumuudatuste eesmärk on kasvatada inimeste sissetulekuid ja toetada majanduskasvu, muutes maksusüsteemi kasvusõbralikumaks. Valitsus nihutab muudatustega maksukoormust teenimiselt tarbimisele ja edendab tervislikumat ja keskkonnasäästlikumat käitumist.

Allikas: rahandusministeerium