Täna kohtub esimest korda ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna tõhustamiskava juhtgrupp, kes valitsuse korraldusel töötab aasta jooksul välja ettepanekud, kuidas muuta riigi tegevused ja meetmed mõjusamaks.
- Juhtgrupi esimees Viljar Lubi. Foto: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Juhtgrupi esimees Viljar Lubi ütles, et tõhustamiskavaga soovitakse jõuda ettepanekuteni, kuidas paremini jõuda Eesti kasvustrateegia 2020 seatud eesmärkideni ennekõike tootlikkuse kasvatamise osas. Muuhulgas peavad ettepanekud parandama ettevõtluse ja teaduse koostööd, et suurendada tootlikkust hõivatu kohta. Samuti tehakse ettepanekuid, kuidas suunata eelarvevahendeid ümber tootlikkust suurendavatesse tegevustesse ja võimendada erasektori investeeringuid. Tõhususe suurendamiseks on vajalik vähendada riikliku tugisüsteemi killustumist ja asutuste vahelist dubleerimist ning erasektoriga konkureerimist.
„Riigil tuleb kohaneda ka olukorraga, kus Euroopa Liidu struktuurivahendite toetusi jääb järjest vähemaks, mistõttu lisatakse tõhustamiskavva ettepanekud, kuidas järk-järgult struktuurivahendite toetusmeetmetest väljuda,“ lisas Lubi.
Ta selgitas, et probleem on selles, et sageli jäävad riigi toetusmeetmete nõuded ettevõtjatele segaseks, ettevõtlustoetused pole ka piisavalt efektiivsed, et tootlikkuse kasvule kaasa aidata.
Tuginedes juba tehtud analüüsidele, ettevõtjatelt saadud tagasisidele, ekspertide hinnangule hakatakse tõhustamiskava ettepanekuid välja töötama.
„Arvesse tuleb võtta ettevõtluse ja innovatsiooni strateegiaid, mille sünergiaid saab suurendada, samuti parendada nende osutamiseks vajalikku taristut,“ selgitas Lubi. „Väga oluline on erinevate ministeeriumite, nende allasutuste ja ettevõtjate aktiivne kaasamine ja panus,“ lisas Lubi.
Juhtkomisjoni kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, maaeluministeeriumi, justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kaitseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi asekantslerid ning riigikantselei esindaja.
Tõhustamiskava raporti põhjal otsustab valitsus, milliseid ettepanekuid rakendada ning kuidas ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonda tõhusamaks muuta. Tõhustamiskava tulemusi esitletakse valitsusele 2018. aasta aprillis.
Seotud lood
Sügisel Tallinnas rahvusvahelise äriteenuste keskuse avanud ABB Grupp ja ettevõtluskõrgkool Mainor on alustanud Eestis uudse koostöömudeliga. Karjääriprogrammi stipendiaadid, potentsiaalsed tulevased ABB töötajad, õpivad finantsjuhtimise eriõppekaval ja läbivad õpingute osana ka ABBs mitmekuulise ingliskeelse praktika.
Kodumaine äriteenuste konsultatsioonifirma 1Office pakub Eesti ID-kaardi omanikele ning e-Residentidele võimalust kiirelt ja lihtsalt asutada oma ettevõte Lätis. Eelmise aasta lõpus avatud teenus aitab ettevõtetel Läti turule laieneda digitaalse allkirja abil vaid paari tööpäeva jooksul, vältides keerulist bürokraatia kadalippu.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas 26. juunil ettevõtjate võrkudega liitumise programmi taotluste vastuvõtmist, millega antakse toetust ettevõtjatele, kes soovivad liituda elektri-, side ning vee- ja kanalisatsioonivõrkudega või parandada olemasolevaid ühendusi.
Maksu- ja tolliamet (MTA) kaasajastas käibemaksukohustuslase registreerimise teenuse, mis võimaldab kõik toimingud teha e-maksuametis/e-tollis ja saada automaatselt vastus oma registreerimistaotlusele.
Kuidas alustada ärianalüütikaga väikeses tootmisettevõttes? Ärianalüütika (BI, Business Intelligence) on oluline tööriist, mis aitab isegi väikestel tootmisettevõtetel teha andmepõhiseid otsuseid, parandada efektiivsust ja suurendada kasumlikkust. Kuigi see võib alguses tunduda keeruline, saab BI kasutuselevõtu jagada loogilisteks sammudeks, mis on jõukohased ka väiksematele ettevõtetele.