- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,46%7 711,19
- DOW 300,03%53 480,61
- Nasdaq 1,13%26 424,77
- FTSE 100−0,82%10 789,12
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,46%7 711,19
- DOW 300,03%53 480,61
- Nasdaq 1,13%26 424,77
- FTSE 100−0,82%10 789,12
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tavidi suuromanik: enamus firmast plaani järgi börsile
„Säilitan ca 10% osaluse,“ ütles valuutavahetuse ja väärismetalliäriga tegeleva Tavidi enamusomanik ja juht Alar Tamming ettevõtte kavandatava börsilemineku kohta Äripäevale.
Lisaks ettevõtte plaanitava IPO suurusele lahkas Tamming põhjuseid, miks ta võtab ette teekonna aktsiaturule, ning mõtiskles, miks ei ole osakutele ühe konkreetse ostja leidmine tõenäoline.
Lähete börsile eesmärgiga saada kapitali kahe uue turu, Singapuri ja Londoni vallutamiseks.
Jah, ilma lisakapitalita me sinna ei lähe. Kui meie börsile minekust asja ei saa, siis jätkame nii nagu seni. Ka praegu on meie ärimudel edukas.
Miks just Singapur ja London?
See on nii intuitiivse kui ka loogilise valiku tulemus. Olles jälginud finantsmaailma üle 25 aasta, tekib ettekujutus turgude potentsiaalist, võimalustest ja raskustest. Ka Hongkong kuulub suuruse ja finantshaarde poolest samasse klassi, kuid esimeses laienemisringis me selle välistame. Kes on viibinud nii Singapuris kui ka Hongkongis, sel ei peaks tekkima küsimusi meie valiku kohta.
Need kaks sihtkohta on plaanis aga eelkõige sellepärast, et kui me töötaksime seal sama edukalt nagu senistes riikides, siis minimaalselt kahe- või kolmekordistaksime oma tegevuse.
Mida näete laienemisel suurimate väljakutsetena?
Investoritele tõestada, et meie ärimudel on tegelikult parem kui idufirmade oma. Kui meie emissioon õnnestub, oleme nii-öelda idufirma, kes laieneb ülihoogsalt ja lisaks toodab kogu aeg ka kasumit. Võib tekkida tunne, et Tavid läheb kohe-kohe börsile. Aga rõhutan – see aasta ei juhtu midagi ja ka järgmine aasta tõenäoliselt mitte. Kuid tsiteerides klassikuid: mõtelda on mõnus.
Kas saate juba rääkida ka, kui suurt IPOt plaanite? Kas plaanite säilitada enamusosaluse?
Ei plaani. Plaanis on börsil noteerida üle 50% aktsiatest. Olen mõelnud, et säilitan ca 10% osaluse. Täpsed numbrid selguvad, kui aeg käes.
Kas olete ka juba mõelnud sellele, milline võiks olla Tavidi dividendipoliitika?
Hetkel kuum
Kui dividendipoliitikale valgust heita, siis oleks see pigem helge ja särav.
Tallinna börsi juht: Tavid võiks siin alustada
„Muidugi,” vastas Tallinna börsi juhi Kaarel Ots küsimusele, kas ta näeks Tavidit mõne aasta pärast Tallinna börsiga liitumas.
Otsa sõnul minnaksegi kodumaisele börsile seetõttu, et selles on iva – mine sinna, kus sind tuntakse. „Kohaliku börsi juhina ei saakski ma muud juttu rääkida,” muigas ta ja lisas, et kõik Eesti ettevõtted võiksid Tallinna börsilt alustada.
Teatud tingimustel võiksid Otsa hinnangul mõni ettevõte kaaluda aktsiaemissiooni kahel börsil –näiteks kui eesmärgiks seatud kapitali ei saaks kohalikult börsilt kokku või kui on selge plaan minna maailma vallutama ning firma on juba mõnel teisel turul hästi tuntud.
Samas ei ole kahel turul noteerimine tema sõnul sageli eesmärki täitnud. „Näiteks Olympic, kelle siht oli investorite ringi kiirem kasvatamine. Nüüd on nad aga Poolast eemaldumas,” viitas Ots Olympic Entertainment Groupi kümneaastasele kogemusele Varssavi börsil, kust ettevõte asus kuu aja eest välja tõmbuma.
Loe täispikka intervjuud Äripäevast.
Autor: Urmo Andressoo, Äripäev
Seotud lood
Linda Nektar on hea näide alternatiivturul tegutsemise kasust, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele