Euroopa finantstöötajate katusorganisatsioon (UNI Europa Finance) tegi avaliku pöördumise, milles mõistab hukka Nordea panga hirmutamis- ja ahistamistaktika, mis ei ole Põhjamaa tööandjale kohane, kirjutab Äripäev.
Organisatsioon kirjutas pöördumises, et nende kolleegid DNB ja Nordea pankade Eesti üksustes on pidevas võitluses oma juhtkonnaga seoses toimuva ühinemisega uueks pangaks.
Pöördumises seisab, et pärast seda, kui tuli kahe panga liitumise teade, on Nordea Eesti juhtkond võtnud kasutusele kõik läbirääkimisi välistavad taktikad, nagu laimukampaania meedias, õigusabi ametiühingu taltsutamiseks ja ametiühingu esindajate hirmutamine. „See on pettumust valmistav ja vastuvõetamatu areng kahe panga puhul, kes teistes riikides tulevad hästi toime oma ametiühingutega. Jätkuv vaikiv toetus sellisele tegevusele mõlema panga tippjuhtkonnas ei saa jääda tähelepanuta,“ kirjutab UNI Europa Finance.
Halvale olukorrale on kaasa aidanud kaks asjaolu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esiteks Nordea Eesti juhtkonna otsus lahkuda kollektiivlepingu läbirääkimistelt eelmisel aastal ilma igasuguse nähtava kavatsuseta nende juurde tagasi pöörduda. UNI Europa Finance'i teatel on Nordea Eesti esitanud valeväiteid ja süüdistusi peatatud läbirääkimiste ja ametiühingu esindajate nõudmiste kohta. Nii DNB kui ka Nordea on keeldunud pidamast kollektiivlepingu läbirääkimisi loodavas Luminori pangas.
Teiseks on hirmutatud ja ahistatud töötajate esindajaid ette teatamata töökohamuutustega, vähendatud preemiatega, koondamisega pärast pankade ühinemist ja on olnud ka muud survet kohalikust juhtkonnast.
Seotud lood
Varasemalt kogunenud kasumi arvelt maksis DNB pank selle aasta esimesel poolaastal 6 miljonit eurot dividende. Dividendide väljamakselt tasus pank tulumaksuna 1,5 miljonit eurot. Oktoobris viiakse lõpule DNB ja Nordea ühendpanga loomine.
Läinud nädalal korraldas Taani prokuratuur Skandinaavia riikide suurima panga Nordea Taani kontoris läbiotsimise, teatas Nordea pank eile.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?