18. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eile läks riigikogus kümnete teiste seaduseelnõude seas esimesele lugemisele ka panditulumaksu kehtestamist hõlmav eelnõu. Selle järgi kehtestataks 20% panditulumaks laenudele, mida tütarettevõtted annavad emaettevõtetele. Eesmärgiks on tõkestada kasumi väljaviimist laenude sildi all. Seadus on saanud ettevõtjate tugevat kriitikat. Näiteks nimetas NG Investeeringute juht Jüri Käo panditulumaksu kõige kahjulikumaks maksumuudatuseks üldse.

Maksuameti kunagise peadirektori, Reformierakonna liikme Aivar Sõerdi sõnul on panditulumaks täiesti tarbetu ja häirib tuntavalt normaalset majandustegevust ja ärikeskkonda. Tema arvates on riik jätnud kasutamata olemasolevaid võimalusi ohjeldamaks laenude sildi all kasumite väljaviimist. Nimelt on maksukorralduse seadusega maksuhalduritel võimalus käsitleda tehinguid vastavalt nende majanduslikule sisule.

Kuna panditulumaksuseadus ei oleks tagasiulatuv ehk teisisõnu ükski enne seaduse vastuvõtmist tehtud laenutehing regulatsioonide alla ei läheks, muudetakse Sõerdi sõnul sisuliselt kõik senised näilised tehingud seaduslikuks. Edaspidi on aga kontsernid, kes kasutavad ema- ja tütarettevõtete vahelisi laene tavapäraseks ettevõtte likviidsuse juhtimiseks, sunnitud välja mõtlema erinevaid skeeme, et panditulumaks neid liialt ei koormaks.

Sõerd lisas, et riik pole seniseid maksuhalduri meetmeid laenude sildi all kasumite väljaviimise kontrollimiseks kasutanud peamiselt sellepärast, et sellega kaasneb ka risk jääda kaotajaks. Nimelt on maksumenetlused aeganõudvad ja keerukad ning alati on oht, et lõpuks riik hoopiski kaotab kohtus.

Koalitsioon teeb praaki

„Pole midagi teha, koalitsioon on seaduseelnõu kiirkorras menetlusse andnud,“ sõnas Sõerd. Kolmapäevane suur seaduseelnõude menetluse maraton on tema sõnul halb asjaajamine, kuna mitte mingisugust sisulist debatti toimuda ei saa, kuna selleks lihtsalt pole aega. „Eelnõudest saab õiguslik praak,“ ütles ta, lisades, et koalitsioon proovib nii pingsalt seaduseelnõusid läbi suruda, et tekitavad lihtsalt suurt segadust. Samas peavad ettevõtjad kogu selle segaduse sees valmistuma esimeseks jaanuariks, kui enamik seaduseid kehtima hakkavad.

Loe pikemalt Äripäevast.

Autor: Eliisa Matsalu, Äripäev