Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,7%, teatas statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus kemikaalide tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning puidutöötlemises. Samuti hinnalangus mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises ning toiduainete tootmises.
2016. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, toiduainete ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta aprilliga 6,4%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelmise kuuga võrreldes tõusis aprillis keskmisest enam turbatoodete, naftasaaduste ning jookide hind, samas langes nahktoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning metalltoodete hind.
Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,5% ja võrreldes 2016. aasta aprilliga 5,8%.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis aprillis keskmisest enam põllumajandustoodete, elektrienergia ja metallide hind ning langes elektroonikatoodete, tekstiiltoodete ja elektriseadmete hind.
Seotud lood
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta mais võrreldes aprilliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,2%, teatas statistikaamet.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.