Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Krediidiriski hindamisel jääb finantssuhtarvudest ja maksuvõlgade infost väheks
Finantssuhtarvude järgi on võimalik krediidiriski prognoosida, aga ainult neile tuginemine ei ole selleks kõige otstarbekam viis.
Foto: pixabay.com
Sellisele järeldusele jõudis Helen Saar tänavu Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös „Krediidiriski prognoosimise mudeli koostamine OÜ Amari Metals näitel“.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?