25. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas osaleda osanike koosolekul või see vahele jätta?
Kalev Saare
Foto: erakogu
Toimivate ühingusiseste suhete korral on tavapärane, et osanike otsuste vastuvõtmisele eelneb osanike sisuline arutelu otsustamist vajavates küsimustes ja sageli langetatakse otsused ühehäälselt. Sellistel juhtudel on osanike otsuste vormistamine enamasti vaid formaalsus, mida tuleb järgida eelkõige seadusest tulenevate nõuete täitmiseks, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kalev Saare.
Kui ühingusisesed suhted osanike tasandil ei toimi, on olukord eeltooduga võrreldes erinev. Nimetatud juhtudel toimub suhtlus reeglina kas osanike koosolekutel, mille kokkukutsumist korraldab enamusosaniku (osanike) kontrollitav juhatus, või otsuste eelnõusid kirjalikult hääletades ilma koosolekut kokku kutsumata. Kvalifitseeritud vähemuse (1/10 osakapitalist) nõudel on enamuse poolt kontrollitav juhatus siiski kohustatud osanike koosoleku kokku kutsuma. Enamusosaniku jaoks tülikaks muutunud vähemusosanikku (või osanike vähemust) üritatakse praktikas sageli hoida ühingu asjadest (sh teabest ühingu ärilise tegevuse osas) nii palju eemal kui võimalik.
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!