• OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,68
  • OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,68
  • 25.08.17, 12:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas osaleda osanike koosolekul või see vahele jätta?

Toimivate ühingusiseste suhete korral on tavapärane, et osanike otsuste vastuvõtmisele eelneb osanike sisuline arutelu otsustamist vajavates küsimustes ja sageli langetatakse otsused ühehäälselt. Sellistel juhtudel on osanike otsuste vormistamine enamasti vaid formaalsus, mida tuleb järgida eelkõige seadusest tulenevate nõuete täitmiseks, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kalev Saare.
Kalev Saare
  • Kalev Saare
  • Foto: erakogu
Kui ühingusisesed suhted osanike tasandil ei toimi, on olukord eeltooduga võrreldes erinev. Nimetatud juhtudel toimub suhtlus reeglina kas osanike koosolekutel, mille kokkukutsumist korraldab enamusosaniku (osanike) kontrollitav juhatus, või otsuste eelnõusid kirjalikult hääletades ilma koosolekut kokku kutsumata. Kvalifitseeritud vähemuse (1/10 osakapitalist) nõudel on enamuse poolt kontrollitav juhatus siiski kohustatud osanike koosoleku kokku kutsuma. Enamusosaniku jaoks tülikaks muutunud vähemusosanikku (või osanike vähemust) üritatakse praktikas sageli hoida ühingu asjadest (sh teabest ühingu ärilise tegevuse osas) nii palju eemal kui võimalik.

Seotud lood

Uudised
  • 26.02.18, 11:37
Ebamõistlike omanike vastu ei aita ka omanikevaheline leping
„Lepingut peetakse turvavööks, mida iga päev vaja ei ole, aga hea, kui see olemas on. Samuti ollakse arvamusel, et kui omanike ringis eksisteerivad ebamõistlikud omanikud, ei aita selle vastu ka leping,“ vastab küsimusele Olga-Ingrid Kreegi EBSis kaitstud magistritöös.
Uudised
  • 01.06.17, 17:09
Riigikohus täpsustas osanike koosoleku kokkukutsumist e-kirja teel
Riigikohus selgitas hiljutises lahendis osaühingu koosoleku kokkukutsumisega seonduvat. Vaidluse all oli küsimus, kas nädalavahetusel osanike tööalastele e-posti aadressidele saadetud ning kuus päeva enne koosoleku toimumist kätte saadud kutsega rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda.
Uudised
  • 10.05.17, 13:34
Ebaõigete asendussuhete eest hüvitise saamiseks tuleb hageda ühendavat äriühingut
Kas äriühingute ühendamisel rakendatud ebaõige asendussuhte eest saab kahjuhüvitist nõuda ainult ühendavalt ühingult äriseadustiku § 398 lg 3 järgi või ka ühendava ühingu juhatuse liikmelt äriseadustiku § 403 lg 6 järgi? Kui esimese järgi on hüvitist saadud, kas saab siis nõuda ka veel teise järgi? Neid küsimusi lahkas kohtuasjas 3-2-1-72-16 riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele