Analüütikud – kiire majanduskasv on ajutine

Arutelul osalenud Krediidipanga riskijuht Janek Uiboupin lisas, et riskikohaks on lähiriikide majanduskasvu protsüklilisus. „Kasvutegurid on riikidel sarnased: sõltume lisaks sisetarbimisele ja investeeringutele ka teineteise välisnõudlusest. 2017. teises kvartalis näitasid meie peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi samuti kiireid, 3–4protsendiseid aastaseid kasvunumbreid, aga eksportnõudluse vähenemisel mõjutab see majanduskasvu võimendatult negatiivses suunas.“

Nordea panga ökonomist Tõnu Palmi sõnul tuleks pikemas plaanis hakata end rohkem võrdlema konkurentsivõimeliste majandustega. „Enamus prognoose näitab, et kahe aasta pärast hakkab arenenud riikide majanduse kasv aeglustuma. Ka tööstuse tänane seis ei luba olla pikas plaanis optimistlik. Selles valguses oleks mõistlik praeguse kasvu ja riigi jaoks hea maksulaekumise ajal ka reserve koguda ja ülejääkide kulutamisest hoiduda,“ ütles Palm. Investeeringute osas tuleks Nordea ökonomisti arvates eelistada sektoreid, mis annavad suurema panuse eksporti.

DNB Panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi hinnangul on Eesti majanduse pikaajalise edu taga paindlikkus. „Pikemas perspektiivis on pea võimatu teada, milline sektor on kõige edukam. Seetõttu peaksime olema ettevaatlikud, et me näiteks riiklike meetmetega majanduse struktuuri liigselt ära ei lukustaks,“ rääkis Roosimägi. Riigi tulud sõltuvad suuresti tööjõumaksudest, mis on viimastel aastatel kasvanud majandusest kiiremini. „Praegu tundub olevat õige aeg reserve koguda, et nende toel tulevikus raskematel aegadel majandust turgutada. Majanduskasvu tingimustes eelarve defitsiiti laskmine on põhimõttelist laadi küsimus ning erineb Eesti senisest praktikast,“ lisas Roosimägi.