Jooksevkonto ülejääk endiselt suur

Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasemaga võrreldes 108 miljoni euroni, mis on ligikaudu 1,9% SKPst. Ülejääk võinuks väheneda veelgi kiiremini, kuid seda pidurdas mitu tegurit.

Impordi suurendamise asemel võeti osaliselt kasutusele varem kogutud varud, teenuste konto ülejääk oli jätkuvalt suur ja investeeringute üldine tase madal. Lisaks mõjutas jooksevkontot positiivselt aktiivsem Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamine. Varasemate Euroopa Liidu rahastamisperioodide kogemused lubavad oodata, et toetusi kasutatakse lähiaastatel veelgi intensiivsemalt.

Otseinvesteeringuid Eestisse tehti rohkem kui Eestist välismaale. Enim raha paigutati Eestis teises kvartalis info ja side tegevusalasse, aga ka finants- ja kaubandussektorisse. Investeeringutes nendes harudes andsid tooni üks-kaks suuremat tehingut ja väikeriigi puhul on mõistetav selliste tehingute märkimisväärne mõju maksebilansile. Otseinvesteeringute sissevool töötlevas tööstuses jaotus ettevõtete vahel küll ühtlasemalt, kuid jäi eespool mainitud harudele mahult alla. Investeeritakse endiselt kõige rohkem kasumi reinvesteerimise kaudu ja kasumite kasvu jätkudes võidab Eesti majandus sellest ka lähiaastatel kõige rohkem. Majanduse mitmekesistumise ja atraktiivsuse seisukohast oleks hea, kui otseinvesteeringud voolaksid ka uutesse ettevõtetesse, kuid seda suundumust hetkel maksebilansi andmetest ei paista.