Uudised Marko Saag, advokaadibüroo ATTELA maksuadvokaat

Maksuhaldurit peab osanikele antavatest laenudest teavitama

Marko Saag
Marko SaagFoto: Raul Mee

Maksuadvokaat Marko Saag soovitab olla laenude andmisel juba praegu tähelepanelik, sest järgmisel aastal tuleb maksuhaldurit informeerida ka praegu antud laenudest.

Nii sätestab 2018. aastal jõustuv tulumaksuseaduse § 502, et residendist äriühing maksab tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale TuMS § 502 lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus.

Kõnealune säte on sündinud n-ö panditulumaksuga seotud arutelude tulemusena ning on oma olemuslikult kuritarvituse vastane säte, mis on kooskõlas ka tänase kohtupraktikaga.

Küll aga on jäänud paljudel ettevõtjatel tähelepanuta kaks olulist rakendussätet.

Nimelt sätestab TuMS § 565, et residendist äriühing ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht, välja arvatud aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, on kohustatud esitama maksu- ja tolliametile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul TuMS §-s 502 nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta.

Ning veelgi olulisem – TuMS § 61 lg 54 kohaselt rakendub TuMS §-s 502 sätestatud tõendamise kohustus ja §-s 565 sätestatud laenude deklareerimise kohustus alates 2017. aasta 1. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või teisi olulisi tingimusi muudetud. Sellistest laenudest tuleb maksu- ja tolliametit informeerida 2018. aasta 10. veebruariks esitataval deklaratsioonil.

Kindel on, et maksuhaldurit tuleb informeerida igal juhul emaettevõtjale TuMS § 502 lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale antud laenudest. Mõnevõrra ebaselge on aga see, kas informeerimiskohustus laieneb ka füüsilisest isikust osanikele või väikeosanikele antud laenudele. Seadusemuudatuse seletuskirjas mainitakse informeerimiskohustusega seoses ainult emaettevõtjaid ning sõsarettevõtjaid. Samas viitab TuMS § 565 isikutele, keda on mainitud TuMS §-s 502 ehk aktsionäre ja osanikke ilma reservatsioonideta, mistõttu vähemalt grammatiliselt tõlgendades peaks informeerimiskohustus laienema ka nimetatud isikutele antud laenudele.

Seega tuleb maksuhaldurit inforeerida laenudest, mis on antud alates selle aasta 1. juulist, ja ka vanematest laenudest, mille puhul on selle aasta 1. juulist alates suurendatud laenusummat, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või teisi olulisi tingimusi muudetud.

Saades järgmise aasta 10. veebruaril kõnealuse informatsiooni, teeb maksuhaldur tõenäoliselt riskianalüüsi ja hakkab eelduslikult ka riskantsemate laenude kohta täiendavat informatsiooni küsima. Võimalik on ka, et sarnaselt OÜ-tamise probleemile hakkab maksuhaldur esmalt juhtima tähelepanu võimalikele riskidele, soovitusega neid minimeerida.

Allikas: raamatupidaja.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. September 2017, 13:42