Nimelt sätestab TuMS § 565, et residendist äriühing ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuv püsiv tegevuskoht, välja arvatud aktsiaseltsifond, residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, on kohustatud esitama maksu- ja tolliametile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks deklaratsiooni eelmise kvartali jooksul TuMS §-s 502 nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta.
Ning veelgi olulisem – TuMS § 61 lg 54 kohaselt rakendub TuMS §-s 502 sätestatud tõendamise kohustus ja §-s 565 sätestatud laenude deklareerimise kohustus alates 2017. aasta 1. juulist antud laenu suhtes, samuti sellise laenu suhtes, mille puhul on alates 2017. aasta 1. juulist laenusummat suurendatud, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või teisi olulisi tingimusi muudetud. Sellistest laenudest tuleb maksu- ja tolliametit informeerida 2018. aasta 10. veebruariks esitataval deklaratsioonil.
Kindel on, et maksuhaldurit tuleb informeerida igal juhul emaettevõtjale TuMS § 502 lõike 2 ja äriseadustiku § 6 tähenduses ning sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale antud laenudest. Mõnevõrra ebaselge on aga see, kas informeerimiskohustus laieneb ka füüsilisest isikust osanikele või väikeosanikele antud laenudele. Seadusemuudatuse seletuskirjas mainitakse informeerimiskohustusega seoses ainult emaettevõtjaid ning sõsarettevõtjaid. Samas viitab TuMS § 565 isikutele, keda on mainitud TuMS §-s 502 ehk aktsionäre ja osanikke ilma reservatsioonideta, mistõttu vähemalt grammatiliselt tõlgendades peaks informeerimiskohustus laienema ka nimetatud isikutele antud laenudele.
Seega tuleb maksuhaldurit inforeerida laenudest, mis on antud alates selle aasta 1. juulist, ja ka vanematest laenudest, mille puhul on selle aasta 1. juulist alates suurendatud laenusummat, laenu tagastamise tähtaega pikendatud või teisi olulisi tingimusi muudetud.
Saades järgmise aasta 10. veebruaril kõnealuse informatsiooni, teeb maksuhaldur tõenäoliselt riskianalüüsi ja hakkab eelduslikult ka riskantsemate laenude kohta täiendavat informatsiooni küsima. Võimalik on ka, et sarnaselt OÜ-tamise probleemile hakkab maksuhaldur esmalt juhtima tähelepanu võimalikele riskidele, soovitusega neid minimeerida.
Autor: Marko Saag, advokaadibüroo ATTELA maksuadvokaat
Seotud lood
Maksu- ja tolliamet tõstis esile mullused kõige olulisemad maksualased kohtulahendid.
Riigil on lühinägelik jätta vähemusaktsionäride huvid kaitseta, sest selline olukord mõjutab majandust laiemalt, kirjutab Anastassia Kovalenko Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“.
Viimasel istungil enne suvepuhkust võttis riigikogu vastu avalikkuse terava kriitika alla sattunud maksupaketi.
Ülevaade 1. augustil jõustuvatest tulumaksuseaduse muudatustest (avaldatud RT I, 07.07.2017, 21; „Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus").
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
Lords LB Asset Managementi hallatava investeerimisettevõtte Tewox võlakirjade pakkumise lõpuni on jäänud kolm päeva. Balti riikide investorid saavad investeerida 220 miljoni euro väärtuses jaemüügikinnisvaraportfelli haldava ettevõtte võlakirjadesse kuni 14. augustini.