Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milleks kaitsta vähemusaktsionäride huve?
Riigil on lühinägelik jätta vähemusaktsionäride huvid kaitseta, sest selline olukord mõjutab majandust laiemalt, kirjutab Anastassia Kovalenko Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“.
Foto: shutterstock.com
Et inimesed aga julgeksid investeerida, peab seadus tagama vähemus- ja enamusaktsionäride huvide vahel elementaarse tasakaalu, märgib Kovalenko ja teeb vähemusaktsionäride investorkaitse parendamiseks Eestis järgmised ettepanekud.
Järgmise aasta jaanuaris hakkab Euroopa Liidus kehtima uus finantsturgude regulatsioon MIFID II. Lühendi taga olevad nõuded tahavad teha finantsturge läbipaistvamaks, kuid ajavad samas käe väikeinvestori taskusse.
Maksuadvokaat Marko Saag soovitab olla laenude andmisel juba praegu tähelepanelik, sest järgmisel aastal tuleb maksuhaldurit informeerida ka praegu antud laenudest.
Eesti ettevõtluses küllaltki levinud seisukoha järgi, mida esindab näiteks vandeadvokaat ja EBSi juhtimise õppetooli dotsent Urmas Arumäe, on äriühingu üle täieliku kontrolli puudumine vähemusaktsionäri äririsk, kirjutab Villu Zirnask Finantsjuhtimise Infolehe novembrinumbris.
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.