Möödunud aastal toetati Eestis riigi ja välisvahenditest ettevõtjaid kokku 228 miljoni euroga, mis on 10 protsenti vähem kui aasta varem, selgub valitsusele esitatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaates. Kogu abi mahust ehk toetustest, tagatistest, laenudest ja maksusoodustustest moodustas riigiabi 87,4 protsenti.
Eestis maksti kokku riigiabi peamiselt riigi vahenditest 199 miljonit eurot. Summa vähenes aastaga 8 protsenti ja SKP osakaalust 0,12 protsendipunkti võrra. Vähese tähtsusega abi maksti 28,7 miljoni eurot ja see vähenes aastaga 9,8 miljoni euro võrra.
Riigiabi kogumahu vähenemist mõjutas regionaalabi väljamaksete vähenemine. Kuigi horisontaalse riigiabi väljamaksed kokku jäid 2015. aasta tasemele, kasvasid abi mahud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks ning spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule ning vähenes abi teadus- ja arendustegevusele ja koolitusabi. Samal ajal suurenes abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ning kasvas sektoripõhine riigiabi maht transpordi abi arvel.
2016. aastal suurimad riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad olid AS Elering 30,4%, PRIA 27,6%, keskkonnaministeerium 9,2% ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 7,9% abi kogumahust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.