- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
LHV passiivsed pensionifondid teenisid klientidele aastaga üle 500 000 euro
Mullu novembris alustanud Eesti esimesed passiivse juhtimisega pensionifondid, II samba fond LHV Pensionifond Indeks ja III samba fond LHV Pensionifond Indeks Pluss, on 12 kuuga teeninud klientidele tootluse arvelt üle poole miljoni euro.
Viimase 12 kuu jooksul on tulnud Eesti pensioniturule 6 indekseid järgivat pensionifondi, neist ainus III samba passiivselt juhitud pensionifond on LHV Pensionifond Indeks Pluss. LHV II samba passiivsesse fondi kogub raha 890 ja III samba fondi 411 klienti. Kokku on II samba passiivsetel fondidel 8865 klienti ja passiivsete fondide varade maht, 55 miljonit eurot, moodustab ligi 2% kõikidest Eesti II pensionisambasse kogutud säästudest.
LHV passiivsete fondide esimese aasta tulemusi kommenteerides sõnas fondijuht Joel Kukemelk, et pidevalt globaalsetele turgudele investeeritud fondide tootlus järgib nende liikumisi ja kuna viimane aasta on aktsiaturgudel olnud väga hea, peegeldus see ka fondide tulemustes.
„Passiivsed fondid suunavad pensionivara Eestist välja maailma börsidele ning enamus varadest on investeeritud riikidesse, mis arveldavad USA dollarites, mistõttu sõltub nende fondide tulemus lisaks aktsiaturgude liikumisele ka euro ja dollari kursi liikumisest. Kui dollar muutub kallimaks, mõjub see fondide tootlusele positiivselt,“ selgitas Joel Kukemelk. Ta lisas, et kuigi käesoleval aastal on dollar euro suhtes oluliselt odavnenud, kompenseeris seda globaalsete aktsiaturgude märkimisväärne tõus.
Passiivsete fondide suurim erinevus aktiivselt juhitud fondidest seisneb selles, et nii aktsiaturgude tõusu- kui ka mõõnaperioodidel on fondid järgimas turgu, fondijuhil puudub võimalus sekkuda ja riskijuhtimisel on fondijuhi võimalused väga piiratud. Viimase aasta kiire tõus börsidel on viinud paljud börsiindeksid rekorditeni ja see on suurendanud aktsiaturgudega kaasnevaid riske lühemas perioodis.
Kuigi Eestis pakutavate passiivsete fondide tasud on sarnaselt madalad, on nende sisu erinev. LHV II samba passiivset fondi eristab julgem strateegia: pikaajaliselt madalamat tootlust võimaldav võlakirjakomponent on asendatud kinnisvarafondidega. Teine oluline erinevus mõlema LHV passiivse juhtimisstiiliga fondi puhul seisneb selles, et fondid paigutavad varasid globaalse SKP alusel ja seetõttu on ajalooliselt suuremat kasvu näidanud arenevate turgude osakaal neis oluliselt kõrgem kui teistes passiivsetes fondides.
LHV Varahalduse pensionifondidel on ligi 180 tuhat klienti. Tööstus-kaubanduskoja andmetel on LHV aktiivsed pensionifondid suurimad Eesti majandusse investeerijad, mille osa on 82,65 protsenti kõikidest investeeringutest (III kvartal 2017). LHV pensionifondide maht kokku on üle 1 miljardi euro.
Seotud lood
LHV pensionifondid on tänavu jõudsalt investeerinud kohalikesse võlakirjadesse – näiteks Transpordi Varahaldus, Tartu linn, Coop Pank. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann selgitab põhimõtteid, millest lähtudes tema juhitud fondid Eestisse investeeringuid teevad.
LHV pensionifondid investeerivad Coop Panka 5 miljonit eurot, mida pank kasutab omakapitali tugevdamiseks ja tegevuse laiendamiseks, selgus ettevõtete ühisteatest.
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
Lords LB Asset Managementi hallatava investeerimisettevõtte Tewox võlakirjade pakkumise lõpuni on jäänud kolm päeva. Balti riikide investorid saavad investeerida 220 miljoni euro väärtuses jaemüügikinnisvaraportfelli haldava ettevõtte võlakirjadesse kuni 14. augustini.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele