• OMX Baltic0,04%309,59
  • OMX Riga−0,25%905,64
  • OMX Tallinn0,04%2 104,09
  • OMX Vilnius−0,08%1 445,59
  • S&P 5000,41%7 584,31
  • DOW 301,73%51 561,93
  • Nasdaq −0,09%26 830,96
  • FTSE 1000,27%10 360,32
  • Nikkei 225−1,36%67 470,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,25
  • OMX Baltic0,04%309,59
  • OMX Riga−0,25%905,64
  • OMX Tallinn0,04%2 104,09
  • OMX Vilnius−0,08%1 445,59
  • S&P 5000,41%7 584,31
  • DOW 301,73%51 561,93
  • Nasdaq −0,09%26 830,96
  • FTSE 1000,27%10 360,32
  • Nikkei 225−1,36%67 470,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,25
Mullu novembris alustanud Eesti esimesed passiivse juhtimisega pensionifondid, II samba fond LHV Pensionifond Indeks ja III samba fond LHV Pensionifond Indeks Pluss, on 12 kuuga teeninud klientidele tootluse arvelt üle poole miljoni euro.
LHV passiivsete fondide juht Joel Kukemelk.
  • LHV passiivsete fondide juht Joel Kukemelk.
  • Foto: Andras Kralla
Viimase 12 kuu jooksul on tulnud Eesti pensioniturule 6 indekseid järgivat pensionifondi, neist ainus III samba passiivselt juhitud pensionifond on LHV Pensionifond Indeks Pluss. LHV II samba passiivsesse fondi kogub raha 890 ja III samba fondi 411 klienti. Kokku on II samba passiivsetel fondidel 8865 klienti ja passiivsete fondide varade maht, 55 miljonit eurot, moodustab ligi 2% kõikidest Eesti II pensionisambasse kogutud säästudest.
LHV passiivsete fondide esimese aasta tulemusi kommenteerides sõnas fondijuht Joel Kukemelk, et pidevalt globaalsetele turgudele investeeritud fondide tootlus järgib nende liikumisi ja kuna viimane aasta on aktsiaturgudel olnud väga hea, peegeldus see ka fondide tulemustes.
„Passiivsed fondid suunavad pensionivara Eestist välja maailma börsidele ning enamus varadest on investeeritud riikidesse, mis arveldavad USA dollarites, mistõttu sõltub nende fondide tulemus lisaks aktsiaturgude liikumisele ka euro ja dollari kursi liikumisest. Kui dollar muutub kallimaks, mõjub see fondide tootlusele positiivselt,“ selgitas Joel Kukemelk. Ta lisas, et kuigi käesoleval aastal on dollar euro suhtes oluliselt odavnenud, kompenseeris seda globaalsete aktsiaturgude märkimisväärne tõus.
Passiivsete fondide suurim erinevus aktiivselt juhitud fondidest seisneb selles, et nii aktsiaturgude tõusu- kui ka mõõnaperioodidel on fondid järgimas turgu, fondijuhil puudub võimalus sekkuda ja riskijuhtimisel on fondijuhi võimalused väga piiratud. Viimase aasta kiire tõus börsidel on viinud paljud börsiindeksid rekorditeni ja see on suurendanud aktsiaturgudega kaasnevaid riske lühemas perioodis.
Kuigi Eestis pakutavate passiivsete fondide tasud on sarnaselt madalad, on nende sisu erinev. LHV II samba passiivset fondi eristab julgem strateegia: pikaajaliselt madalamat tootlust võimaldav võlakirjakomponent on asendatud kinnisvarafondidega. Teine oluline erinevus mõlema LHV passiivse juhtimisstiiliga fondi puhul seisneb selles, et fondid paigutavad varasid globaalse SKP alusel ja seetõttu on ajalooliselt suuremat kasvu näidanud arenevate turgude osakaal neis oluliselt kõrgem kui teistes passiivsetes fondides.
LHV Varahalduse pensionifondidel on ligi 180 tuhat klienti. Tööstus-kaubanduskoja andmetel on LHV aktiivsed pensionifondid suurimad Eesti majandusse investeerijad, mille osa on 82,65 protsenti kõikidest investeeringutest (III kvartal 2017). LHV pensionifondide maht kokku on üle 1 miljardi euro.
 

Seotud lood

Intervjuu
  • 05.12.17, 15:45
Andres Viisemann: kõige tähtsam on jälgida, et omanike nahk on piisavalt mängus
LHV pensionifondid on tänavu jõudsalt investeerinud kohalikesse võlakirjadesse – näiteks Transpordi Varahaldus, Tartu linn, Coop Pank. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann selgitab põhimõtteid, millest lähtudes tema juhitud fondid Eestisse investeeringuid teevad.
Uudised
  • 18.10.17, 16:22
LHV pensionifondid investeerivad Coop Panka
LHV pensionifondid investeerivad Coop Panka 5 miljonit eurot, mida pank kasutab omakapitali tugevdamiseks ja tegevuse laiendamiseks, selgus ettevõtete ühisteatest.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 16:24
Regiooni üks suurimaid roheenergia platvorme alustab 9% tootlusega võlakirjade emiteerimist
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele