Millest valitsus aasta tagasi pankade tulumaksust rääkides vaikis*

Mõjutab eelkõige kasvavaid või väikse kapitaliga panku

Uus maksukord ei mõjuta eriti neid panku, kes on varasematel aastatel jätnud osa kasumist välja maksmata ja omavad piisavalt omakapitali, ega neid, kes ei soovi varade mahtu kasvatada. Uus maksusüsteem vähendab pankade motivatsiooni kapitaliseeritust suurendada, mis on halb eelkõige kasvufaasis ja omakapitali suurendamist vajavate pankade seisukohalt. Pankade ebapiisav kapitaliseerituse tase omakorda ohustab Eesti finantssektori toimimist.

Uue maksuseaduse järgi peavad avansilist tulumaksu maksma vaid krediidiasutused, aga mitte muud finantssektori ettevõtted, nagu krediidiandjad, kindlustused ja teised litsentseeritud finantsettevõtted.

Lisaks sellele, et see moonutab konkurentsi finantsvahenduses, motiveerib see panku laene andma tütarliisinguettevõtete kaudu. Praegu kasutavad pangad laenude väljastamisel tütarliisinguettevõtteid erinevas mahus, mis ulatuvad kuni 20%ni panga laenude ja liisingute kogumahust. Uue tulumaksu tasumise korra järgi maksavad need pangad, mis saavad laenudelt ja liisingutelt intressitulu rohkem tütarettevõtete kaudu, avansilist tulumaksu suhteliselt vähem kui teised.

See loob ebavõrdse olukorra ning võib kaasa tuua laenude koondumise liisinguühingutesse, mis kuuluvad küll pankadele, kuid on juriidiliselt eraldiseisvad äriühingud. See muudab keerulisemaks nii pankade järelevalve kui ka võimaliku kriisi korral selle lahendamise.

Pankade täiendav maksustamine ei ole iseenesest vale, kuid küsimus on maksu kogumise eesmärgis ja põhimõtetes. Ülemaailmse finantskriisi järel tõstatus paljudes riikides finantssektori maksustamise küsimus, kuna valitsused olid finantskriisi ajal teinud finantssektori, eelkõige panganduse toetamiseks suuri kulutusi. Eestis aastatel 2008–2010 aset leidnud majandussurutise tingimustes kandsid pangad mittetoimivate laenude tõttu kahju, kuid tänu varasemate aastate jaotamata kasumile oli neil piisavalt omavahendeid selle katmiseks. Seetõttu ei pidanud Eesti valitsus kulutama panganduse toetamiseks maksumaksja raha.

Finantskriisi ühe õppetunnina juurutati Euroopa Liidus pankade kriiside ennetamise ja lahendamise raamistik, mille ühe osana asutati kriisilahendusfondid ja nende rahastamine põhineb pankade sissemaksetel. Samuti loodi euroalal ühtne pangandusjärelevalve ja ka selle kulud katavad pankade maksed. Näiteks maksid Eestis pangad 2016. aastal neli miljonit eurot finantsinspektsiooni ja miljon eurot Euroopa Keskpanga ühise pangandusjärelevalve kulude katteks.

Lisaks maksti veel kuus miljonit eurot hoiuste tagamise skeemi ja viis miljonit eurot kriisilahendusfondi. Viimati mainitud makse on olemuselt sama, mis teistes Euroopa Liidu riikides kehtestatud täiendav pangalõiv või -maks. Jääb arusaamatuks, mille põhjal valitsus aasta tagasi väitis, et Eestis pangalõivu või -maksu ei ole.