Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas müüja peab raha tagasi andma, kui ostetud elamumaale ehitada ei saa?
Müügikuulutuse ja kinnistusraamatu andmete järgi oli ostetud kinnistu elamumaa, kuid keskkonnaametist ehitusluba küsides saadi teada, et kinnistu on täies ulatuses metsamaa kõlvik, millele ei tohi hooneid püstitada. Kas müüja peab raha tagasi andma?
Foto: shutterstock.com
M. K. ja S. K. (hagejad) esitasid 2015. aastal Harju maakohtule V. K. (kostja) vastu hagi müügilepingu alusel üle antud 11 000 euro tagasisaamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostsid M. K. ja S. K. 29. juulil 2015 Lääne-Virumaal Vihula vallas Võsu alevikus asuva Külaotsa kinnistu, et rajada sinna suvekodu. Müügikuulutuse ja kinnistusraamatu andmete järgi oli kinnistu elamumaa, kuid keskkonnaametist ehitusluba küsides said M. K. ja S. K. teada, et kinnistu on täies ulatuses metsamaa kõlvik, millele ei tohi valitsuse 19. veebruari 2015. aasta määruse „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ § 23 lg 1 p 1 kohaselt hooneid püstitada.
Minimaalseks üürituru suuruseks, millega saab luua eeldused tööjõu vajalikuks mobiilsuseks ja tagatakse teatud ühiskonnarühmadele ligipääs elamuturule, peetakse 20–30%. Eestis on vastav määr eri hinnangutel 15–20% kogu elamuturust. Valdavalt põhineb üüriturg eraisikutele kuuluval kinnisvaral, avaliku sektori üürieluase on marginaalse tähendusega.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.