Analüüsid Villu Zirnask, Finantsjuhtimise Infoleht

Kas üüriäri muutub varsti õiguslikult lihtsamaks?

Võti, üür

Minimaalseks üürituru suuruseks, millega saab luua eeldused tööjõu vajalikuks mobiilsuseks ja tagatakse teatud ühiskonnarühmadele ligipääs elamuturule, peetakse 20–30%. Eestis on vastav määr eri hinnangutel 15–20% kogu elamuturust. Valdavalt põhineb üüriturg eraisikutele kuuluval kinnisvaral, avaliku sektori üürieluase on marginaalse tähendusega.

„Probleemkohad, kus tasuks kaaluda seaduse muutmist või täpsustamist, on õiguskaitse üürimaksetega viivitamise korral, viivis, leppetrahv, tagatisraha, üüri tõstmise alused, remondikohustuse kokkuleppeline jaotamine üürniku ja üürileandja vahel ning omanikuvahetuse mõju üürilepingule,“ kirjutatakse justiitsministeerium üürituru elavdamise sihiga koostatud võlaõigusseaduse muutuste väljatöötamise kavatsuses.

„Eesmärk on leida võimalusi, kuidas üürileandja saaks end senisest tõhusamalt kaitsta, kui üürnik on lepingut rikkunud, ja teatud juhtudel lubada pooltele suuremat kokkuleppevabadust.“
Üürileandja õiguste radikaalset suurendamist takistab asjaolu, et eluruumi üürnik on isik, kes eluruumi üürides oma põhivajadusi katab. Seega peab tagatud olema üürniku sotsiaalne kaitse.

Õiguskaitse üürimaksetega viivitamisel

Telli lugemisõigus

Täispikkuses näevad seda lugu Finantsjuhtimise Infolehe tellijad
TELLI LUGEMISÕIGUS
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. March 2018, 17:43

Finantsuudised.ee toetajad: